
ISANDULELO
Siyabingelelana njalo. Siyahlangana lonyaka emkhosini wokuthokozela iviki yemizi lezimuli zethu, esikhathini esinjengalesi. Isikhathi lapho umhlaba ukhangelane lobunzima ngomkhuhlane we COVID – 19, wona osusivalele izikolo, amakolitshi kanye lamabhizimusi. Kodwa lanxa kunjalo siyakudinga ukuhlangana sijabule ngobukhona buka Nkulunkulu ezimulini zethu. Sithokozele indlela uNkulunkulu asigcine ngayo, esikhokhelela kuze kube lapha. Bangane asithatheni lesi sikhathi njengethuba lokujabulela ukubambana ezimulini, kanye lothando lethemba lethu kuKristu. Sengathi singaphakama sibe ngaphezu kwezimo zonke ngokuzwisisa ukuthi usizo lwethu luvela kuNkukunkulu.
I Nkosi isibusise.
NGIYABONGA
USUKU LOKUQALA
IMULI ETHANDAZA NJALO IHLALA INDAWONYE
ISIFUNDO : 1 TIMOTHI 5v1-16
Wonke umuntu emulini uyananzelelwa njalo uyaphathiswa ukuthi athole indlela eziqondileyo zokudumisa uNkulunkulu njengemuli. Lindlela yokukhonza ingaba lithuba kuzo zonke imuli ukuthi zifunde kwabanye abemuli indlela abaqedisisa ngayo uNkulunkulu. Leyi yindlela yokuqhuba iviki sikhumbuzana ukuthi ibandla liyimuli. Akukhathalekile ukuthi awuthathanga kumbe awendanga, ungumfelokazi, wendile kumbe uthethe, wehlukana lomkakho, ungumzali ozimele yedwa, ulabantwana kumbe awula, umutsha kumbe usuluphele, lonke liyimuli njalo lilelungelo lokukhumbula lijabulela iviki yemuli.
Impilo yabantu ilandiswe ku Timothi 5 vs 1-16, obaba abatsha lasebekhulile, omama, abafelwakazi, abantwana labazali, abazukulu, labo gogo labo khulu. Kulensika ezimbili kulesi isahluko. Okokuqala, ngumlandu wempilo yomuntu. Uba umuntu engabanaki abakibo ikakhulu abendlu yakhe, ukulahlile ukukholwa kwakhe, mubi kulongakholwayo(1 Timothi 5v 8).
Wonke umuntu ulendawo yakhe emulini. Phakathi kwemibhalo, iNkosi iyachasisa indlela abazali labantwana okumele baziphathe ngayo. Kuyo yonke imilandu yokondla imuli, kungu mlandu wabo baba labomama ukuthi bancedisane okufanayo.
Kumele basebenze bonke ukuthi bakhulise izidingo zomoya, imizwa,ukuhlakanipha lokukhula komzimba. Abazali kumele bafundise abantwana ukukhuleka lokulalela imilayo ye Nkosi. Abantwana labo kungumlandu wabo wokuthi bakhe ikhaya elilenjabulo. Kumele balalele imilayo, bazwane labanye abemuli. Akumelanga bahlale bexabana. INkosi ilayile abantwana ukuthi bahloniphe abazali njengokutsho ku Eksodusi 20 v 12. Kumele abantwana bathande, bahloniphe abazali njalo balalele(Kwabase Efesu 6 v 1). Abanye abantwana bayiziqholo njalo kabezwa bacina belihlazo emulini. Abantwana kumele bafunde ukwenza imisebenzi yangekhaya besebenza labanye. Kumele baphiwe imisebenzi yokwenza ezakwenza ikhaya lihlale lihlanzekile. Lokhu yikuhlomisa ukuthi babe ngabantu abalonanzelelo.
Omunye umlandu okhona ngowokuthi ibandla lisebenze njengemuli. Kule imuli omunye lomunye kumele athole usekelo kwabebandla. Emabandleni ethu kulabantu abalesizungu abangananzwayo okokuthi nxa besizwa ibala elithi imuli bezwa ubuhlungu (abafelweyo, abangathathanga kumbe abangathathwanga, abehlukana labo mkabo, abatsha, izintandane, bonke laba badinga usizo ngendaba yobudlelwano). Impilo yebandla kumele ihlelele bonke laba bantu ukuze impilo yebandla ibakhange.
Ingxoxo
Kuyini okungenziwa ngamalunga emuli ukuze imuli ibe lentokozo?
Yiwaphi amasiko angenza imuli ibe lentokozo?
USUKU LWESIBILI
ABAZALI LABANTWANA
ISIFUNDO : KWABASE EFESU 6v4, KWABASE KOLOSE 3v21, UGENESISI 18 v19.
Kungumlandu wabazali ukulaya abantwana lokubaqondisa endleleni yesiKhristu. Abazali kumele babe yizibonelo ngempilo abayiphilayo, benakekela kakhulu usindiso lwabantwana kulokunakekela kakhulu imisebenzi yabo laba yikho khona emphakathini. (Amahubo 127 v 7).
Ngokutsho kukaPhawuli encwadini Yakwabase Efesu 6 v 4, Kwabase Kolose 3 v 21, Kanye lemilayo ka Nkulunkulu emibhalweni eminengi eku Testamente elidala (Genesisi 18 v 19), kungumlandu wabazali ukuthi bakhulise abantwana ngendlela ezathokozisa uNkulunkulu. Kungumlandu wemuli hatshi webandla loba isikolo ukupha imfundiso yelizwi lika Nkulunkulu. Ibandla lezikolo ziyaphathisa ziqinisa lokho abantwana abakufunde ngekhaya. Abazali kumele bangakhethi abantwana. Kumele baqondise bakhuthaze, bajezise lapho okudingakala khona. Abazali bazinikele ebantwaneni babo ngenhliziyo ezilobubele, ezithobekileyo ezilokubekezela (Kwabase Kolose 3v 12-14, 27).
Nanka amanyathelo alitshumi abazali abangawalandela ukubakhokhelela empilweni engcwele:
Nikela abantwabakho kuNkulunkulu bezalwa (1Samuyeli 1v 28, Luka 2 v 22)
Fundisa abantwana ukuthi besabe uNkulunkulu (AmaHebheru 1 v 9)
Fundisa abantwana ukuthi bakulalele (uDuteronomi 8 v 5)
Bavikele ebubini (Izaga 13 v 20)
Yenza abantwana bananzelele ukuthi uNkulunkulu uhlezi ebona lokho abakwenzayo, abakucabangayo labakukhulumayo (AmaHubo 139 v 1-12)
Yenza konke okusemandleni akho ukuthi abantwana bananzelele ukuthi uNkulunkulu uhlezi ebona lokho abakwenzayo, abakucabangayo labakukhulumayo. (AmaHubo 139 v 1-12)
Yenza konke okusemandleni akho ukuthi abantwana babe lokukholwa, lokuzinikela lokubhabhathizwa besesebancane. (Matewu 19 v 14).
Abantwana mabagxile enkonzweni yokholo. (AmaHubo 119 v 63)
Khuthaza abantwana behlukane lezomhlaba (2 Kwabase Korinte 6 v 14, 7 v 1)
Fundisa abantwana ngokuqakatheka kokubhabhathizwa ngoMoya Ongcwele. (Imisebenzi 1 v 4-5)
USUKU LWESITHATHU
IZIMULI LOKUHLUKULUZWA KWABANTWANA EMACANSINI
ISIFUNDO : GENESISI 34 v1-2, 2 SAMUWELI 13 v14-15
Ukuhlukuluzwa kwabantwana emacansini, ukubhinywa lokuhlangana kwabayi zihlobo kuvamile lapha eZimbabwe njengakwamanye amazwe. Ukuhlukuluzwa emacansini kwabantwana kwandile elizweni lakithi. Kungumlandu wezimuli ukuthi zivikele abantwana abancane labasakhulayo kuloludlakela. Imuli kumele zikhulume ngaloludaba zingathuli. Ibandla kumele limelane leminye imithetho ephathelene lemuli kanye lamasiko akhulisa ukuhlukuluzwa kwabantwana njengokuthi “kulezinto ezingakhulunywayo”. Ibandla kumele libe lomoya wokukhuthaza ibandla ukuthi likhulume ngobubi bokuhlukuluzwa kwabantwana. Akumelanga ibandla likhangele eceleni kumbe lithule ngezindaba ezinje kodwa kumele liphuthume likhulume.
Wonke umntwana usengozini yokuhlukunyezwa kungakhathalekile yinkazana kumbe ngumfana. Akulamgoqo ukuthi ngubani ongahlukunyezwa kodwa lokhu kwande kakhulu ebantwaneni abangamankazana ngenxa yokubunjwa kwabo. Kukhona njalo okuzinkolelo okwenza abantwana abangamankazana bahlukunyezwe njengokuthi “ungalala lenkazana esayintombi uyanotha kumbe umkhuhlane we HIV/AIDS uyelapheka”. Abafana labo bayahlukunyezwa emacansini kodwa kabakhulumi ngoba bekhangelwa njengabaqinileyo. Kukhona omama labanye obaba kumbe abafana abahlukuluza umntwana ongumfana. Abantwana bonke kumele bafundiswe ukuthi bakhulume ngendaba lezi bangafeli ngaphakathi. Kumele sikhuthaze abantwana ukuthi babike konke ukuhlukuluzwa emacansini ngokuphangisa. Amapholisa alogatsha olukhangelane lokuhlukunyezwa “Domestic Violence Unit” olulamapholisa afundele izindaba lezi. Imibiko ingathunyelwa njalo ku “Childline” kunombolo zocingo ezingabhadalwayo ezithi 116
UBUBI BOKUHLUKUNYEZWA EMACANSINI
Ukuzikhetha
Ukwesaba
Ukulahlekelwa yikunanzelela kumbe ukulalela
Ukuguquka kokuziphatha
Ukukhangelwa kubi
Ukulimala
Imikhuhlane
Ukuziphatha okulengozi
IZITSHENGISELO ZABANTWANA ABAHLUKUNYEZWE EMACANSINI
Ukuhlukumezana kwabantwana – abantwana laba abasakhulayo bangahlukumeza abanye
Abadala behlukumeza abantwana
Ukulala lezihlobo- obaba belala labantwana babo abangamankazana, izelamani kumbe izihlobo.
Abasakhulayo bangahlukunyezwa nxa sebefikile kubanga lokukhombisa kumbe lokukhomba
UKUHLUKUNYEZWA OKUNGELA KUTHINTANA
Imifanekiso etshengisa ubunqunu ( pornography)
Ukuthumela imifanekiso yabantu abanqunu
Ukutshengisa uveza amaphambili ebantwaneni
Ukuthumela imibiko yezocansi
Ngokwanda kwe technology kunengi ukuhlukuluzeka
UKUVIKELA ABANTWANA EKUHLUKULUZWENI EMACANSINI?
Bahlomise ukuthi bazilwele
Bafundise ukuthi bagqoke kuhle bengavezi imizimba yabo.
Khuza abasakhulayo bangatholakali emakhulusini labangane babo.
Lalela abakukhulumayo
Nanzelela indlela abakhulumisana labanye emafonini.
Nanzelela abantwana bangagxili kakhulu nge technology ngoba bona bazi okunengi okwedlula thina. Bayayisebenzisa ngendlela engayisiyo baboniswe okunengi okuphathelane lezamacansi. Baqondise ubaphe izeluleko “ulwazi lungamandla”.
Abantwana labasakhulayo kumele bazethembe bale ukuqilwa
Khuthaza abantwana ukuthi bangathathi izivala mlomo, lokuthi bangavumi ukwethuselwa babike njalo ukuziphatha okungaqondanga ebadaleni abathembekileyo.
USUKU LWESINE
UKWAKHA IMULI ELENHLALA KAHLE
ISIFUNDO : IZAGA 16v24
Ukwakha imuli elenhlala kahle yinto enzima sibili, lanxa abantu behlose ukuba lobudlelwano obuhle emulini. Kunzima ngoba singabantu njalo wonke umuntu kamsulwa, kalunganga (Kwabase Roma 3 v 10)
Ukwehluleka kwethu kwenza kubenzima ukuthi sakhe, singcine, ubudlelwano obuhle labanye. Ngemakhaya ethu singafunda ukuthanda ukwabelana, ukuncedana lokusizana lapho okulengxabano khona ngesikhathi esiqondileyo. Abemuli abazinikeleyo bazimisela ukuthi babelesineke, lomusa, ukuzwisisa lokuxolela. Lokhu kunzima kodwa kuyadingakala ukuze kube lenjabulo, impilo enhle, lobudlelwano obuhle kubo bonke abemuli.
Okunye okumqoka njalo emulini elenhlala kahle yindlela imuli ekhulumisana ngayo. Ukukhulumisana kutsho ukuzinikela, ukulalela, ukwabelana imiqondo, imicabango, imizwa, ukuzwisisa lokuzwisiswa, ukwamukela lokwamukelwa, ukukhuthaza lokukhuthazwa, ukupha lokwamukela uthando.(uDavida 1997: 6).
Izazi ngezemuli zithi ubudlelwano phakathi kwemuli bulawulwa yindlela abakhulumisana ngayo. Ukukhulumisana kuhle yikho okudingekayo ukuze kube lemuli elenhlala kuhle eqinileyo. Impilo yemuli yakho ilokwenza kakhulu ngendlela elikhulumisana ngayo. Amalunga emuli ahlala ekhulumisana ngothando babanyanda yinye okungeke kwenzakale emulini elengxabano.
Izaga 16 v 24, uthi “amazwi amnandi anjengo luju lwenyosi, amnandi emlonyeni ayimpilo”. Thatha ithuba ucabangisise ngala amazwi ekwakheni imuli elempila kahle:
Ngiyabonga
Ngiyakuthanda
Ngiyaxolisa
Uqakathekile
Amhlophe
Wenze kuhle
Hlala ubusisekile
Woba lelanga elihle lokuzalwa
Ngiyakuthandazela
UNkulunkulu akubusise.
Amazwi amnandi aletha ukuphila, zimisele ukuwasebenzisa. Izikhathi ezinengi, kudinga ukuthi umuntu azimisele ukwakha imuli elodumo. Zinikele ukuthi ukhulumisane kuhle lemuli ubukele imuli ikhula isiba lenhlala kahle.
INGXOXO
Ubona angani wenza ingqubela phambili ekwakheni imuli elempilakahle kumbe usuhlukumezekile emoyeni usuphelelwa ngokuya kwesikhathi?
USUKU LWESIHLANU
UKUMELANA LENHLUPHO
ISIFUNDO : UJOBE 1v13- 22
Izikhathi zenhlupheko ziba yizikhathi zokunanzelela. Lezi yizikhathi lapho esingeke saphila impilo esiyejwayeleyo kodwa kulapho okufundwa khona nzima. Kwesinye isikhathi udlula phakathi kwenhlupho ukuze uqale intuthuko.
Kulenhlupho ezemvelo ezibalisa (ama cyclones or hurricane), iziphepho, ukwanda kwezulu lezinye. Zikhona inhlupho ezenziwa ngabantu ezidala inhlupho njengo kutsha kweganga, ukuhlukuluzwa kwabantu lezimpi. Lanxa inhlupho zemvelo zingalindelwe ukubhubha loba ukugula okungapheliyo kwezihlobo kuletha insizi emulini. Sesidlule phakathi kweziphithiphithi lengxaki ezinengi njengesizwe. Isiphepho uIdai satshaya iChimanimani le Binga sakhukhula ikhulu labantu satshiya inkulungwane zabantu zingasela ndawo yokuhlala. Okwakhathesi sihlukunyezwa yi Covid 19 eyingozi empilweni zethu njalo yaguqula impilo zethu ngendlela engajwayelekanga. Lapho izindaba zalabo abasilayo kuzamcolo zisambuleka, siyananzelela njenge bandla ukuthi lathi sisengozini zemvelo, ukubhidlika kwezinto lokukhathazeka emoyeni lokuzinakekela thina ngemva kwesehlakalo. Phakathi kwelizwe elibhekane lenkemenkeme ezinje kumele zisibuze ukuthi sime ngaphi ngokumelana lodaba olunje lwe Covid 19.
Ukumelana lodaba kutsho ukwanelisa kwethu ukubhekana lokuphepha phakathi kwengxaki.
Konke lokhu kuletha ubunzima obukhulu ebantwini lokuchithakala kwemphahla. Kulezikhathi lapho esiphelelwa khona phakathi kwezehlakalo ezisihlukuluzayo kodwa silakho ukuthola ukududuzeka ku Jesu Kristu. Ibhayibhili lingasiza izimuli ukuthi zithole ukududuzeka lanxa sekunzima kangakanani.
KuMaHubo 94 v 19, umlobi wathi ku Nkulunkulu “phakathi kobunengi bemicabango engikhathazayo, ukududuza kwakho kuthokozisa umphefumulo wami.
Ukuba lezindlela zokuzivikela ezingozini kwenza imuli ibe lamazwi okusebenzisa ngezikhathi zobunzima. Kwesinye isikhathi kuyabe kumele simelane labo ubunzima. Abanye bengehluleka ukumelana lobunzima, “uba uphela amandla ngosuku lokuhlupheka, ubuthakathaka” Izaga 24 v 10. Ekuhluphekeni kwakhe uJobe wezwa ubuhlungu kodwa wazehlisa wazinikela kuNkulunkulu eqhubeka emkhonza phakathi kokuhlupheka (uJobe 1 v 20-21).
NANKA AMANYE AMAZWI ONGAWALANDELA OKUMELANA LOBUNZIMA:
Ukuba lolwazi olubanzi ngenhlupho, imbangela lempumela zakhona kanye lezindlela zokumelana lazo.
Kumele sikhumbule ukuthi uNkulunkulu uyasithanda lanxa siphakathi kwenhlupho (Kwabase Roma 8 v 35-39)
Khangela izizatho ezenza abanye abantu bahlupheke uqathanisa lezizatho lokwenzakala kuwe lemulini yakho.
Bala ilizwi leNkosi, ikakhulu AmaHubo apha induduzo ngezikhathi zobunzima.
Cela uNkulunkulu akuphe izambulelo lokuqedisisa ngesimo sakho, ngokukhuleka, ilizwi leNkosi lokukhanyiselwa nguMoya oNgcwele kumbe uxoxisane labadala eNkosini.
INGXOXO
Khumbula isikhathi lapho wena kumbe imuli yakho yamelana lobunzima obukhulu.
Lamelana njani lalobubunzima?
USUKU LWESITHUPHA
UKUMELANA LENZONDO EZIMULINI
ISIFUNDO: UISIAYA 43v18, AMAHUBO 37v 8
Inzondo yenza abantu bahlale belemizwa ebakhokhela kunxabano lokuziphatha okungaqedakaliyo. Inzondo iqutshulwa yimizwa yokungaphathwa kuhle. USathane uyawuthanda umoya wenzondo ngoba uyawusebenzisa njengesikhali ngoba lumoya ungangena kuloba ngubani, onothileyo, umyanga, osakhulayo loba osekhulile. Abanye abantu bangala ukuthi baqambe amanga,batshontshe, baphinge loba ukwala ukwenza izinto ezimbi kodwa kungafika umoya wenzondo, balakho ukuthi bawone. Inzondo lidimoni elikhulu elingabhidliza imuli.
Umuntu ololaka oluvuthayo ubanga ukuxabana (Izaga 29 v 22). Ukulwa okubanga ubuhlungu kubonakala kuyinto enhle emuntwini ololaka. Ukucaphuka nje kuyavimbela imicabango emitsha, lemibono emitsha. Akula kudumiseka phakathi kwenzondo kodwa ukuyangeka lezithuko. Inzondo ibangela amanxeba angaphakathi lenhlungu enhliziyweni. Imuli engenelisi ukumelana lenzondo ingena phakathi kobuyanga. Bayaswela abangane lobudlelwano buyabhidlika. Kodwa phakathi kobudlelwano akuswelakali ingxabano kodwa uNkulunkulu uthi “thukuthelani lingoni “, ilanga kalingatshoni lisa thukuthele(Kwabase Efesu 4 v26- 27). Kulo umbhalo uPawuli uyananzelela ukuthi umoya wokuthukuthela wenza kube nzima ukuthi umuntu akhuleke. Umoya lo uyabhidliza ubulale impilo yokuthandaza uxotshe umoya wokuthula emulini. Siyaxwayiswa ke ukuthi singaphi uSathane ithuba emulini ngokuzonda mahlayana nje lokugcina izibopho. Inzondo iqeda uthando, ukuzwana, ukuthula njalo ibhidlize impilo yemuli. Ubaba olenzondo uqeda uthando lwemuli lenzondo kamama imbi emulini. Nxa umntwana engahlukulezeka emoyeni azondele abazali bakhe, uyabe evumela ukubuswa yinzondo kodwa kumele aphenduke acele uxolo. Olokuhlakanipha uzaphuza ukuthukuthela, ayekele isiphambeko uzakuba lodumo (Izaga 19 v 11). uJakobe 1 v19-20, uthi “yazini lokhu bazalwane bami abathandekayo kakube yilowo lalowo aphangise ukuzwa, aphuze ukukhuluma, aphuze ukuthukuthela, ngoba ukuthukuthela komuntu kakwenzi ukulunga kuka Nkulunkulu”.
Nxa uphanjanisiwe cela umusa kaNkulunkulu ukuthi uzehlise ube lenhliziyo exolelayo. Cela iNkosi ibambe ulimi lwakho lemizwa yakho nxa uthe wangena ekulingweni kokuthukuthela. Izimuli ezigcwele ngumoya wenzondo zingena phakathi kwemikhuhlane eminengi ngazo zonke izikhathi. Inzondo iyitshefu emzimbeni, iphambanisa lokugeleza kwegazi emzimbeni.
IMPUMELA YENZONDO
Inzondo yenza isibindi singasebenzi kuhle
Ukukhala kuyalulaza amaphaphu
Ukukhathazeka kuyalulaza isisu
Ukukhathazeka emoyeni kulimaza inhliziyo lengqondo
Ukwesaba kulimaza izinso
Landelela inhlungu ezisemzimbeni wakho, ucubungule okubangela ubuhlungu.
INGXOXO
Umelana njani lokuqalwa kumbe ukuzondiswa?
Uzonda kangaki ngeviki?
Uyacela uxolo yini ngemva kokutshengisela ukuthukuthela kwakho?
USUKU LWESIKHOMBISA
ISIFUNDO : AMAHUBO 133 V1-3
Lonyaka iviki yemuli ingo Mpalakazi njalo kulemikhosi yekhisimusi eminengi. Qoqani umbuthano wemuli. Labo abahlala emadolobheni bangaba lembuthano – belibandla bengakayi emakhaya ukuya thakazelela ikhisimusi lezihlobo zabo.
WOBANI LESIKHATHI SOKWABELANA, UKUHLEKA, LOKUTHANDAZA NDAWONYE NJENGEZIMULI
You must be logged in to post a comment.