Mission Month 2024 (Ndebele)

2024 Inyanga YeVangeli
1-31 Ntulikazi 2024

Click or tap on the day number of your choice to jump down the page to the notes for that day:

ISANDULELO

Sokuyisikhathi somnyaka lapho esihlangana khona njengebandla le Methodist ukuze sizilungiselele isikhathi sokuqhuba injongo kaNkulunkulu. Siyaziqhenya ngethuba leli esiliphiwe nguNkulunkulu ukuthi sibe yingxenye yomsebenzi wakhe. Ukunanzelele lokhu ke inyanga ka Ntulikazi ibekwe libandla ukuthi kube yisikhathi sokuthi munye ngamunye azihlole phakathi kwawonalo umsebenzi womusa ukuze sihambe ngentando kaNkulunkulu njalo senze umsebenzi obonakalayo. Umsebenzi esiphakathi kwawo ngowokuthi senzele uKristu abafundi, ngalokho inani lebandla liyakhula. Lokhu kutsho ukuthi lesi yisikhathi sokuthi sisebenze nzima ekutshumayeleni. Lesi yiso njalo isikhathi lapho esinanzelela khona ukuthi uNkulunkulu ungubani, lokuthi thina usenzeleni, akwenzayo laqhubeka ekwenza ngamahubo. Ngakho ke kuzakuba leviki phakathi kwayonale inyanga lapho esiyabe sinanzelela siqakathekisa ukuhlabelela njengomsebenzi webandla.

Ukuze injongo yakhe ifezeke kudingakala okokusebenzisa okunjenge mali. Kutsho ukuthi lesi yisikhathi lapho esihlangana khona senze ubungcono bethu ukuze ibandla libe lokokusebenzisa.Ukuze sizwe uNkulunkulu ekhulumisana lathi, ugwalo lolu lulungiswe ngendlela yokuthi lusikhuthaze njalo omunye lomunye azazi ukuthi umi ngaphi emsebenzini ka Kristu. Izihloko zakhethwa ukuba zisihlokoze ukusebenza ngendlela etshengisa ukholo lwethu. Kumele sifakaze esikufundayo. Asilusebenziseni ugwalo lolu sibengabathela izithelo.

Rev. Dr K. Paradza (Mission Director)

Abananzelelwayo

Lolu ugwalo lwalotshwa yilaba abafundisi: O. Chagudhuma, J. Shuga, Dr C Mugaviri, M Matata, G Run’anga, Dr K Muza, uNkosazana Samukange lo Dr Magadzire. Sithanda ukuthi sibonge inceku zikaNkulunkulu lezi. Sibonge lamaqembu akhangelane lezindimi zakithi ezesintu wona ayenza umsebenzi omkhulu wokuba ingwalo lezi zitholakale yonke indawo.

Lolu ugwalo lutolikwe ngolimi lwesiNdebele ngabalandelayo:

Abafundisi u Bekithemba Phiri, Sinini Ndiweni lo Clifford Nunu, uNkosazana Silibaziso Tshuma, lo Nkosikazi Ketlou Lemu , bencediswa ngu Nkosikazi Sithembile Ncube lo Lizzie Tshuma. UNkulunkulu ababusise ngokuzinikela kwabo kulo umsebenzi. Sibonge njalo isitolo sethu se Connexional Bookshop esenelisa ukuthi ingwalo lezi zifike kumagumbi onke omhlaba lapho okulama Methodists, ngitsho lokuzihambisa lezingwalo emoyeni. Mababusiswe.

Rev O Chaguduma (Research and Publications Coordinator)

^ back to top of page ^

USUKU Lwakuqala

ISIHLOKO: Abameli baka Kristu

Isifundo: 2 KwabaseKorinte 5:20

Isingeniso

Indikimba yethu lonyaka ithi, ‘Abameli bakaKristu’. Sifundile kuzehlakalo ezedluleyo ukuthi umeli ngumuntu ohlakaniphileyo kumbe isithunywa sesigaba esiphakemeyo. Kungendlela efanayo ukuthi siyizithunywa zika Kristu ezikhethelwe ukuqhuba lokuphakamisa injongo yakhe lapha emhlabeni, njengabahlanganyeli abathembekileyo kuleyo njongo yakhe. Ibandla lakhetha inyanga kaNtulikazi ukwenzela ukuthi sizihlole njalo sizifake kutsha kunjongo. Ukuzifaka kutsha lokhu kwenziwa ngokunanzelela okugcweleyo ukuthi injongo ayisiyo yethu. Injongo ngekaNkulunkulu, thina siphiwe ithuba lokuhlanganyela kuyo. Kungenani-ke, okuqakathekileyo kulo umsebenzi yikuthi kumele sazi uphawu lwethu lokuqakatheka kwethu ukuze siphumelele.

Ukuqakatheka Kokuba Ngumeli ka Kristu

NjengomKristru, kumqoka ukuzwisisa ukuqakatheka kokuba ngumeli ongumKristu. Umeli ngumuntu okhethelwe ukumela iqembu labantu kumbe ilizwe. Lapha- ke, umeli ongumKristu umela uKristu emhlabeni.

Ezinye zezizathu ezenza ukuba ngumeli ongumKristu kuqakatheke yikuthi:

1 Kuyasivumela ukuthi sigwalise ugcobo lwethu olukhulu. UJesu watshela abafundi bakhe ukuthi bahambe benze abalandeli bakhe ezizweni zonke, bababhaphathize ebizweni lika Baba, iNdodana, njalo loMoya oyiNgcwele (Mathew 28:19-20). Singeke sikwenze lokhu nxa singammeli kuhle.

2 Phezu kwalokhu, ukuba ngumeli ongumKristu kuyasivumela ukuthi sifikise ilizwi levangeli kwabanye. UKristu wahlawula izono zethu esiphambanweni, ngakhoke ngokwabelana umbiko lo labanye , siyabancedisa ukuthi bazwisise ukuthi labo bangaba lokuphila okunaphakade. Njengabameli abangamaKristu, simemethekisa ilizwi lethemba lo sindiso okutholakalaka kuKristu kuphela.

Esinye isizatho sokuqakatheka komeli ongumKristu yikuthi:

1 Sisebenza njengezibonelo kwabanye. Ngokuphila impilo egxile kuKristu, sitshengisa abangakholwayo ukuthi ukuphilela uKristu kuyini. Lokhu kungakhokhelela kumathuba okwabelana labanye ukholo lwethu kubancedise ukuzwisisa uthando lokuzinikela esakwenzelwa nguKristu.

Ekucineni kwakho konke, ukuba ngumeli ongumKristu kuqakathekile ngoba:

1 Kulabantu abangahlangana loKristu kusiya ngathi kuphela. Izenzo lamazwi ethu kuyabaholela labo abasigombolozeleyo. Ngokusebenza kuhle njengofakazi wesiKristu, singancedisa abanye ukuthi babone uKristu okithi njalo emuva kwalokhu bafune ukumazi ngcono.

Nxa siphetha, ukuba ngumeli ongumKristu kusemqoka kumaKristu afuna ukuphila ngamandla amakhulu bamemethekise ilizwi lothando luka Kristu elizweni elingcolileyo lelifayo, njengabameli baka Kristu.

^ back to top of page ^

USUKU LWESIBILI

ISIHLOKO: Abameli Bangabaqhubi beNjongo yeVangeli

Isifundo: Mathew 28: 16-20

Isingeniso

Abaqhubi beNjongo ngabantu abazinikeleyo kunjongo yalapho. Ngokuqondisa kwezinqumo zaleyo ndawo, bayaqinisa ukuthi uzinqumo lenkangelelo zalapho ziyagcwaliseka. Ngakho kwakunjalo ngabapositoli, langathi lamuhla silandela umkhondo wabasandulelayo. “Singabaqhubi benjongo”.

Ukuziqathanisa kwethu lalawa amazwi

Kusuka kumazwi esiwafundayo, sihlangana lesehlakalo esenzakala entabeni yase Galile. UJesu wayefile, wavuka njalo wazibonakalisa kubafundi bakhe. Izehlakalo ezadonsela ekufeni kwakhe zazingazwisiseka kubafundi bakhe njengokuphetha komsebenzi wakhe, kanti hatshi, akuzange kube njalo. INjongo yayimele iqhubeke njalo abafundi kwakumele babe ‘ngabatshayeli baleyo njongo’.

UJesu utshela abafundi bakhe ngendlela ibandla elalizaqheliswa ngayo. Okuqukethwe yiziqondiso zakhe zinjengo hlelo lwamaqhinga”strategic plan”. Lokhu kuqakathekile ngoba abafundi abajunywanga. Kunjongo yethu njengamaWisili, sikhokhelwa ngama ‘pillar’izinqumo zethu ezinhlanu, yinye layinye ichasisa ekumeleyo. Ngendlela afanayo yiyo eyasetshenziswa ngu Jesu kubafundi bakhe ekubathumeni kwabo. Okokuqala, abafundi batshelwa ukuthi ‘bahambe’. Yisinqumo okwakumele sihlonitshwe. UJesu umele aqondise abafundi ukuthi baqhube umsebenzi wokukhulisa ibandla. Abafundi kulesi sikhathi bananzelela ukuthi babezakuba ngabameli baka Kristu okwesikhathi sonke. Inhloso yethu njengabameli yikuthi sisebenzele ukukhula kwebandla.

Okwesibili, batshelwa ukuthi baye emhlabeni, kuzizwe zonke bazenze zibe ngabafundi baka Jesu. Isinqumo sethu ngesokuthi siVangele esigabeni esilimeleyo njengalesi.

Okwesithathu, abafundi batshelwa ngendlela yokuthi abantu bangaba ngabafundi bakaKristu njani. Isiqondiso kuyikubatshumayeza, bababhaphathize ebizweni lika Baba lomntwana loMoya oNgcwele.

Okwesine, babethunywe ukuthi bafundise. UJesu uyazi ukuthi ukudelela imfundiso kungaba liphutha elesabekayo ngoba akula enye indlela yokwazi uNkulunkulu. Eqinisweni ukwenza kubuya ngemuva kolwazi. Kungakho ibandla langezelela umgoqo wesihlanu (5th Pillar) kuzinqumo zokuhlela eziphathelana lezemfundo. Abameli kumele bazi inhloso yabo. Wena ubizelwe isizatho.

Umnakano

1 Ake sikhangele kuzinqumo lezi zebandla ezinhlanu.

2 Kuyini okungezelela ukhulisa lelibandla leWisili?

^ back to top of page ^

USUKU LWESITHATHU

Isihloko: Phambili Kokuphela: Emuva Yinkani!

Izifundo: Luka 9:59-62; KwabaseFilipi 3:13-14

Isingeniso

Phose umuntu wonke ulemvelaphi yakhe lempilo ayiphilayo. Imvelaphi lale impilo kulemvamo yokusiphambanisa nxa siqala injongo yokulandela uKristu. Lokhu akusiyekeli siphunyuke kalula. Loba kunjalo, ngaphandle kwezimpi zemvelaphi, kusamele siye phambili njengalokho okutshiyo nguNkulunkulu ku Exodus 14:15.

Simelana lobubi bonke

Kundima leyi, uLuka usitshela ngemfundiso kaJesu kunhlawulo yokuba nguMfundi. Sitshelwa ngamadoda amathathu ayephiwe ithuba lokwenza okulungileyo ukuze babe ngabafundi abaqotho. Ngokuswelakala kwenhlanhla, bonke babalokuxolisa okwakuzwakala kuqinile, ngendlela efanayo lalamuhla ukuxolisa kwethu kungazwakala kuqinile njalo kuzwisiseka. Kungenani, langaphandle kwalokhu kuxolisa okuzwakala kuliqiniso, uJesu kazange abamukele. Nxa ukhetha ukulandela uKristu kumele utshiye konke. Khohlwa ngokusemuva njengokutshiwo nguPawuli kwabaseFilipi.

UJesu kasicali ngembambeko zezimuli zethu. Kodwa usipha ingqobe ngokuhlela kwethu nxa singavumela loba yini kumbe ngubani ukuthi aze kuqala kulokuzinikela ukumthanda lokumsebenzela okungela mgoqo. Yindaba yokwethemba, njalo kumele sizikhethele thina ukuthi siqakathekisa ilizwi likabani kuqala ekugcwaliseni izidingo zethu. Abanengi bethu silembali yokulima. Lokhu kutsho ukuthi akutshoyo lapha uJesu sikizwisisa ngcono. Kakwenzakali ukuthi uhlanyele umzila oqondileyo wena ufulathele ngoba ikhuba kumele liqonde lapho ofuna khona ukuze uhlale usendimeni.

Kwesinye isikhathi, ibandla liyehluleka ukuphumelela kumbe ukufeza izinqumo ezimisiweyo ngoba abantu abalakho ukuzinikela emsebenzi oyabe umisiwe. Bafuna ukujabulisa uKristu kodwa ngesikhathi esifanayo bezijabulisa ngokwasemhlabeni. Ukuphatheka emsebenzini kaNkulunkulu kudinga labo abaqiniselayo bekhangele kunhloso loba kunzima, ngokunjalo siyala sisiya phambili, emuva yinkani.

Umnakano

1 Yiziphi izinto zasemuva ezisenqabela ukuzinikela ngokupheleleyo emsebenzini kaNkulunkulu?

2 Ndlela bani esinganqoba ngayo lobu ubunzima esihlangana labo.

^ back to top of page ^

Usuku Lwesine

ISIHLOKO: Ubizo lokusekela imisebenzi yeBandla

Isifundo: Haggai 1:1-11

Isingeniso

Ukuphatheka kwethu emsebenzini ka Nkulunkulu kugoqela ukuthenga impahla, ukwakhiwa kwamabandla lezindlu zabafundisi, kanye lokuthenga impahla zalezi zakhiwo. Leyi ndlela yokuphatheka kanje ayikho kithi kuphela. Yayinjalo kusukela ngesikhathi sabokhokho bethu bokholo – isikhathi esidala sabako Israyeli. Lamuhla sidinga ukulomba inyawo lempande zethu sisiya esikhathini sabahlali bako Israyeli, sicubungula amaphutha abo, sifunda kuvela kumaphutha ekudingeni kwethu ukuqondisa lokubuyisela indlela zethu ekadeni ngokholo kuJesu Kristu.

Imbali yangemuva

UHaggai wafundisa phakathi kwamaJuda ayevela eJudea ngemuva kweminyaka engu 70 yokuphephela eBabylon. Ekuphendukeni kwabo ekhaya, abantu bagxila kakhulu ekwakheni lokucecisa imizi yabo bayekethisa ithempeli elalibulewe ngu Nebuchadnezzar. Ukwenza kwabo lokhu akumjabulisanga uNkulunkulu waze wakhuluma isiqalekiso phezu kwelizwe labo. Izinto zaqala ukungabahambeli kuhle kuzehlakalo zesikhathi. Basebenza nzima emasimini abo kodwa bavuna okuyingcosana. Konke ababekuzuza kwakungalingani lemizamo yabo.

Kulapho iNkosi eyakhuluma ebantwini bayo ngoHagayi ibatshela ukuthi konke ababedlula kukho kwakungenxa yokunganaki ngendlu yeNkosi. Kungenani-ke, iNkosi ilomusa. Yaletha isisombulelo ebantwini ababese bunzimeni. Bayacetshiswa ukuthi baqanse entabeni bayebuya lezigodo njalo baqale ukwakha indlu yeNkosi. Batshelwa ukuba konke kuzalunga nxa bengakha indlu yeNkosi. Isimanga esinganani! Izigodo zasezivele sezikhona ezintabeni kodwa kwakungela muntu owayezihlupha ngokuthatha lo umsebenzi.

Isenzakalo seNdaba

Ibandla leMethodist Church eZimbabwe ngelinye lamabandla akuqala (mainline) elilezinto ezinjengezakhiwo zokukhonzela, izindlu zabafundisi, izimota, lokunye okunjalo. Lokhu kuyancomeka kakhulu. Kodwa-ke, okukhanya kusilela ezikhathini ezinengi yintshukuntshu yokwenza izinto zenzakale ngesikhathi esifitshane esokwakha esikhangelelweyo. Kuthatha phezu kweminyaka engamatshumi amabili ukuqeda ukwakha isakhiwo esisodwa sebandla kubazalwane abangaba yi 500, kodwa bethatha isikhathi esingaphansi komnyaka ukuthi ilunga lalelo bandla liqede indlu yalo emangalisayo. Kuthatha iminyaka ethile ukuthi kuqoqwe imali eyenela ukuthenga imota eyodwa etshiphileyo engatholakala eduze kodwa kuthathe inyanga ezilutshwana ukuthi umuntu oyedwa athenge imota yakhe edulayo. Abantu abangu 500 bayehluleka kodwa umuntu oyedwa uyenelisa.

Asifakeni imizamo yethu ndawonye sikhangelane lalokhu okungokuka Nkulunkulu sibone ukuthi uzathokoza njani ngathi.

Umnakano

1 Sekulithethe isikhathi esinganani njenge bandla ukuthi liqede imisebenzi yebandla (projects). Nxa selayiqeda ngoba abanengi abakaqedi, kuqathanisa ngesikhathi elisithathayo ukuqeda imisebenzi yenu?

2 Liyathokoza yini ngalokho?

3 Yisiphi isinqumo elisenzayo lamuhla?

^ back to top of page ^

USUKU Lwesihlanu

ISIHLOKO: Injongo yeVangeli Idinga Abameli BakaKristu Abazimiseleyo

Isifundo: Mathewu 25:14-30

Isingeniso

Ukuzimisela kugoqela ukuba lomlandu wokwenza kumbe ukunakekela olunye ulutho, okunjengokuthi kube ngumlandu wakho nxa lolo lutho luphambaniseka. Injongo kaNkulunkulu ngebandla idinga abasebenzi abazinika umlandu, okunjengokuthi, abangaphatheki kuhle nxa bengatshumayelanga ivangeli (1 Cor. 9:16). Lamuhla sigxile kudaba lwebhayibhili olwamadoda amathathu lenkosi yabo. Laba abathathu babemele bazitshengise enkosini yabo ukuthi bayizisebenzi ezithembekileyo ngesikhathi yena engekho. Kukanti ababili kuphela yibo abenza kuhle oyedwa wehluleka. Thina- ke ukuze senelise ukuzihlanganisa lalolu udaba, akesijule kulo umbhalo.

Kulo umbhalo, uJesu ufundisa ngoMbuso weZulu egcizelela ngoKwahlulela. Unika umfanekiso wendoda ethile eyanakana ngokuya elizweni elikhatshana. Le indoda yasuka yatshiya inotho yayo ezandleni zezisebenzi zayo, wabemukelisa bonke kusiya ngokwenelisa kwabo (vs 15). Lokhu kutsho ukuthi le indoda yayisazi njalo izwisisa izisebenzi zayo kuhle kakhulu okokuthi wayengafuni ukuphambanisa kumbe ukuthwalisa nzima lasinye sazo. Inotho yabiwa ngokulingana.

Kule indaba, amadoda womathathu bakusebenzisa lokhu ababekuphiwe. Abakwenzayo kwakuchaza abakuzwisisayo ngesimo senkosi yabo. Isimo esihle sizala impumela enhle, kanti isimo esibi sizala izithelo ezimbi. Izisebenzi ezimbili zasebenzisa kuhle izabelo ezazitshiywe zizigcinisiwe zathela ikhulu eliphindiweyo. Isisebenzi esisodwa, ngenxa yesimo saso, sacabanga ukuthi inkosi yayifuna ukuyisisebenzisa ukuze izizuzele inzuzo yayo. Waquma ukuthi akhawulise inkosi ngokugqibela italente emhlabathini. Ngomnyama, njengoba wayecabanga ukuthi ngokwenza lokhu wayekhawulisa inkosi yakhe wabanguye owakhawuliswayo endaweni yenkosi yakhe. Abanye babusiswa kodwa yena waqalekiswa.

Ibandla lamuhla lilabantu abalezigaba ezitshiyeneyo ngokwezipho, okunjengokuthi, kwezonotho lokunye okunengi. Kodwa ibandla eligcwele ngabantu abanje lithwala nzima ukuthi lifeze okukhangelelwe kulo ngenxa yokuswela izinto zokusebenzisa. Kulabantu ebandleni abacabanga ukuthi ngokunikela inzuzo yabo ebandleni bayalizwela ibandla kumbe ukuthi ibandla lifuna ukubasebenzisa. Bayakuthanda ukucela imithandazo ukuze bathole imisebenzi, ukuthi bazuze imitshado, ukuthi imisebenzi yabo iphumelele, lokunye okunjalo, kodwa nxa bethe baqhatshwa kumbe amabhizimusi abo enze kuhle, bayakhohlwa ukuthi kwakusebandleni elifanayo lapho ukuphumelela kwabo kwathandazelwa khona. Ukwenza kwabo ebandleni kubanxele. Abangakwaziyo yikuthi konke abalakho bakugciniswe nguNkulunkulu onguye umnikazi wakho konke. Nxa engacabanga ukusithathela into yonke, angakwenza lokho ngokucwayiza kwelihlo.

Kungakho, kumele sazi ukuthi Inyanga YeVangeli iyisikhathi sokuthi sitshengise iNkosi yethu ukuthi singabameli abathembekileyo.

Umnakano

1 Kuyini osukukhulekele njalo uNkulunkulu wakunika?

2 Usabele njani emuseni kaNkukunkulu?

3 Kambe ubona angani ulolutho emhlabeni na?

4 Kuyini okumele sikwenze njengabameli abathembekileyo?

15

^ back to top of page ^

USUKU Lwesithupha

ISIHLOKO: Injongo yeVangeli ldinga Ukungesabi

Isifundo: UMtshumayeli 11:4-6

Isingeniso

Nxa uhamba ngokwesaba, ungaphandle kokholo, njalo ibhayibhili lithi, akwenzakali ukuthi uthokozise uNkulunkulu ungelakholo(Heb 11:6). USolomon uyacaca kunkulumo yakhe ukuthi ukwesaba kwenza ukuthi umuntu ehluleke ukuqala loba yini; kuyavimbela impumelelo. Ukwesaba kungangena ngamehlo (ukunanzelela) njalo kungabamba kusuka engqondweni (ukubala/ukucubungula). Nxa umuntu eqakathekisa olunye ulutho kumbe elucubungula, luyakhula emehlweni akhe.

Isikhathi sokuvuna sihlala siyisikhathi sentokozo lokujabula kodwa ukwesaba kungaletha ingozi. Nxa umuntu enanzelela kumbe eqakathekisa amayezi, angeke avune. Nxa isivuno sitshiywe emasimini okwesikhathi eside, siyabola sonakale. Ukunanzelela amayezi ngesikhathi lapho kumele udobhe isivuno kungakhokhelela ekulahlekelweni ngamabele wonke.

Ngokulotshwa kwalo umbhalo, kuyindalo ukuthi umoya ungavunguza uqonda iloba kuphi othanda khona njalo lokho kungaphazamisa umlimi. Kungaphephulela inhlanyelo lapho angafuni khona. Loba kunjalo, umlimi ulesikhathi okumele ahlanyele ukuze athole isivuno, ngoba engakhutha ithuba elifaneleyo. Lapha kugcizelelwa ukunanzelela isimo somkhathi kuqathaniswa lenhlanyelo ayiphetheyo. Kungakho inhlanyelo yakhe yiyo iqakathekile kulokuba alandelele ukuvunguza komoya.

Kulokuzinikela okumele sikwenze kodwa nxa umuntu ehamba ngokwesaba, lokho kuzinikela angeke kubekhona. Kuzahlala kulento ezakwenza uhlale usesaba. Nqoba ukwesaba kwakho lamuhla. Umbhalo uyasitshela ukuthi, “Asamukelanga umoya wobugqili ukuze sesabe futhi kodwa umoya wokwamukelwa;lapho esikhala sisithi “Abba Baba” (Rom 8:15). Nxa sisenza ulutho ngokukholwa silesiqiniseko sempumela enhle.

Umnakano

1 Yiwaphi amandla angaphazamisa ukuphumelela kokuqhutshwa kwenjongo yevangeli?

2 Singayi bamba njani indaba yokwesaba lokuba lokholo?

^ back to top of page ^

USUKU Lwesikhombisa

7-14 Ntulikazi 2024

IVIKI YOMCULO

Isingeniso

Leyi iviki ilungiselwe thina ukuthi sinanzelele ukuqakatheka komculo ekukhonzeni. Kungalesi sizatho ukuthi zonke izihloko kulesi sigaba zisikhumbuza ukuqakatheka kogatsha lokuhlabelela kunjongo yevangeli. Ukuzwisisa kwethu yikuthi ugatsha lokuhlabelela ayisilo lwabantu abakhethekileyo esibakhangela sithi ‘ngabahlabeleli (choir). Kungokwabantu bonke, njengoba kungokuhlabelela ukuthi sidumise njalo sikhonze iNkosi. Sibusisiwe njengamaWisili ngoba ukuhlabelela kwethu kugoqela amazwi leziginci, okuyikuthi amachacho awomdabu lamatsha. Lokhu kutsho ukuthi thina sonke silendima okumele siyidlale. Labo abezwa angani amazwi abo awamahle bangangena kuloba yiliphi lamachacho akhona ebandleni. Labo abengenelisi ukuhlabela kumbe ukudlala amachacho bengagida. Ngokunjalo lesi yisigaba sokumanyana.

Asidonseleni izihliziyo zethu eduze lesihlalo somusa lapho sihlabelela indumiso eNkosini uMdali wethu.

NB: Phakathi kweviki yomculo ibandla likaNkulunkulu liyakhuthazwa ukuthi lidinge imali ekhangelane lenhlelo zomculo ezibekwe phambili kuzigaba zethu, (Circuits lama Districts).

Usuku 7

ISIHLOKO: Kulesizatho Kumele Sihlabelele ENkosini

Isifundo: Exodus 15:1-11

Leli lilanga lakuqala kuViki LoMculo. Kuyisikhathi lapho sijulisa ingqondo ngokuthi uNkulunkulu ungubani, ukuthi usenzeleni njengesizwe, njenge Bandla, njengezimuli lanjengabantu munye nga munye, lokuthi uqhubeka esenzani, besesiphakamisa amazwi ethu ngokuDumisa langoku Khonza. Siyamukela leli siko kusuka kubokhokho bethu bokholo (Israyeli).

Kulo umbhalo, umlobi wogwalo lukaExodus usitshela ngesehlakalo esenzeka kuLwandle oLubomvu (Red Sea). (Umfula weMhlanga) lapho abako Israyeli babesendleleni besiya eLizweni Lesithembiso. Siyatshelwa embhalweni ukuthi isitha sabo (amaGibithe) babebalandela abakoIsrayeli befuna ukuthi babuyisele ebugqilini abasebekhululwe kibo. Kodwa, uNkulunkulu wabalwela abantu bakhe.

Lapho abantu sebebonile bafakaza ngesandla Esimangalisayo sikaNkulunkulu ekuphatheni izitha zabo, bakutshengisa ngobumba ingoma. Kumele sikuzwisise ngale indlela, isiqephu sakuqala somutsho ongaphezulu sithi, “UMose labako Israyeli bahlabela….” Lo nguMose ofanayo owayetshele uNkulunkulu ngaphambilini ukuthi wayegagasa, ephuza ukukhuluma lokuphakamisa ulimi (Exodus 4:10). Kodwa, umuntu ofanayo owayelenhlupho ekukhulumeni usesenelisa ukuhlabela. Kungani? Kungoba kulobufakazi. Ubufakazi buyamenza umuntu ahlabele.

Ngokukhangela nje kokumunyethwe yile ingoma eyahlatshelwa nguMose labakoIsrayeli, siyakubona okubafuqayo kulokhu kuhlabelela. Babembonile uNkulunkulu esebenza. Ngamanye amazwi, labo abathi abenelisi ukuhlabela bazama ukusitshela ukuthi kabalabo ubufakazi. Abakasiboni isandla sika Nkulunkulu empilweni zabo. Kodwa kungabakhona yini ongathi kakasiboni isandla seNkosi empilweni yakhe? Angicabangi kanjalo. Lokhu kutsho ukuthi kumele siphakame sidumise uNkulunkulu ngokuhlabelela langokusina.

^ back to top of page ^

USUKU LESITSHIYAGALOMBILI

ISIHLOKO: Ukuhlengwa Ngokudumisa

Izifundo: Imisebenzi 16: 25

Amakholwa njengezihambi ezihambela isiphetho esingcwele ahlangana lobunzima obunengi kakhulu obuqeda ukholo lwabo kanye lamandla okuqhubekela phambili. Izintaba, izihotsha, imifula egeleza ngamandla, isimo sezwe esingathambanga ngaphambili kwethu, kungasenza sihambe kancane. Ngokunjalo kuzindaba ezimnandi ukukhunjuzwa ukuthi labo abama eNkosini bazaphiwa amandla amatsha.

Indaba kaPawuli lo Silasi etholakala kuMisebenzi 16 iyadanisa ekuqaleni kwayo. Amadoda lawa amabili banqunulwa, batshaywa ngezinsimbi, babotshwa ngamaketani. Imihlane yabo yabengwa kumbe sithi yagejwa ngamabutho angela nembeza, abakhokheli babo ababebafuna befile, kodwa cabangani, phakathi kobuhlungu obuhlabayo obungaka abapostoli banika ubufakazi obumangalisayo ngomusa kaNkulunkulu. Phakathi kobusuku babekhuleka, behlabela ingoma zokudumisa uNkulunkulu. Esikunanzelelayo lapha yikuthi kwakungasilo hola lokuthandaza kodwa phakathi kwamabili, hatshi endlini yokukhuleka kodwa emgodini oyintilongo,kwaba yisikhathi sokubusisa iNkosi ngokuhlabela lokukhuleka. Akulasikhathi kumbe indawo engavimbela ukukhuleka lokuhlabelela okuphuma enhliziyweni zamakholwa kuNkulunkulu wabo. Lapho inhliziyo ziphakanyiselwa kuNkulunkulu iminyango iyavuleka okweqiniso. UPawuli lo Silasi baphendula intilongo yaba yindlu yokukhuleka, indawo lapho uMoya oyiNgcwele, njalo lapho uNkulunkulu enzela khona izimanga. Siyatshelwa ukuthi izisekelo zentolongo zanyikinyeka ngokuzamazama okukhulu. Iminyango yasentolongweni yavuleka njalo lokhu okwakubabophe izinyawo kwawa bona bedumisa benganaki lutho. Indumiso iyamthinta uNkulunkulu enze izinto. UNkulunkulu wathinteka lapho kubizwa igama lakhe ngengoma.

Lapha sicabanga ngabodadewethu labanewethu abaphila angathi basentolongweni empilweni zabo. Abanye intolongo labo ngumtshado ongahambi kuhle, abanye yikuswela okumangalisayo, njalo abanye yimikuhlane engelaphekiyo. iCovid -19 layo ayisixolelanga. Emzini eminengi namhlanje kulezikhala ezitshiywe ngobaba, ngomama, ngamajaha, yizintombi, ngabantwana kumbe abazali. Kuliqiniso ukuthi inyawo zethu zingabe zibotshiwe kodwa siyakhuthazwa ngomunye wabobaba bebandla, uTertualian, owathi esedlule ebunzimeni obukhulu wathi, ‘Inyawo azizwa ubuhlungu nxa ingqondo isezulwini. Lanxa umzimba ubanjiwe, zonke izinto zisegcekeni ngokomoya. Imuli zilahlekelwe hatshi ngababathandayo kuphela kodwa lendlela zabo zokuphila. Ukubagqugquzela abantu abanjalo yikuthi baqine okholweni lwabo, bame eNkosini bedumisa amasango aze avuleke njalo.

^ back to top of page ^

USUKU LESITSHIYAGALOLUNYE

ISIHLOKO: Ingoma Zokholo Ziyasinika Amandla Lapho Sisebunzimeni

Isifundo: Mathewu 26:30

“Kwathi sebehlabele ingoma baphuma baya entabeni ethiwa iOliveli”

UMkhululi wami onguMkhululi welizwe lonke utshengisa isizotha ngehubo lapho elungiselela ukuhlambalazwa okwesabekayo. INdodana yoMuntu loNkulunkulu ngokwakhe ithatha inyathelo elitsha ngalobobusuku obubuhlungu elungele ukungena ngosizi Entabeni yaseOliveli kumahubo. Akucaci ukuthi ingoma leyo kwakuyingoma yesihlabelelo kumbe babezibumbela kumbe kwakulihubo elijwayelekileyo. Esikwaziyo yikuthi kwahlatshelwa ingoma. Sifisa njani ukuthi ngabe babelendawo zokucindezela ingoma ngalesiya sikhathi. Besingathanda ukuba leCD kaJesu ehlabela labafundi bakhe. Ezinye izifundiswa zicabangela ukuthi babehlabela ihubo 136.

Akuthandabuzeki ukuthi ukuthi iNkosi yethu ibilombono opheleleyo ngehlazo lokuhlupheka Kwakhe ebethelwa kungakho isidingo sokuthola amandla ngokuhlabela. Bazalwane, kuqakathekile ukuthi lapho sihlangana lobunzima siphendukele eNkosini ngokuhlabelela. Ukuhlabela kuletha inhliziyo zethu Kuye, indaba yethu ifundwe sithole isiqinekiso. Ukuhlabela kuyasusa izintaba. Kule zinto ezinjengezintaba empilweni zethu ezingahlukuluza ikusasa lethu. Impi yaseRussia-le Ukraine njalo lokucabangela ukuthi kungasetshenziswa izikhali ezingabhidliza umhlaba kwaletha ukwethuka okukhulu emhlabeni. Ukuswela umsebenzi, ukuhlukuluzwa yikuswela imali,iCovid -19, ukuswela, ukuthengiswa kwabantu njalo lokunye okunengi okuyibunzima esihlangana labo obudinga ukuthi sime eNkosini simdumisa. Ingoma yeMCZ ethi’ “ Mangingahlali ngingelamsizi, Mawungisize ngokuhlala lami” (isihlabelelo 377)

Ekhangelane lokufa umkhokheli wethu wakhetha ukudumisa uNkulunkulu ngokuhlabela ingoma. Kazange awuvule umlomo wakhe, njengemvu phambili kombulali wayo. Sifundiswa ukuthula lokuzithoba ngezikhathi zobunzima. AmaMoravian badumisa uNkulunkulu ngesikhathi bekhangelene lesiphepho. Kwakuyikuhlabela kwabo okwabaqinisayo ngesikhathi bebhekane lokufa. Abanengi bethu siyasola lapho sikhangelane lengozi kuthi abanye baye kubaphorofitha abanye ezinyangeni. Ngakho ke sonke siyabizwa ukuthi sikhumbule uNkulunkulu ngokudumisa lapho sihlangane lezimo ezinzima.

^ back to top of page ^

ILANGA LETSHUMI

ISIHLOKO: Amandla Ezigingci Zokuhlabelela Ekudumiseni

Isifundo: 1Samuweli 16; 14-23

Isenzo sokudumisa uNkulunkulu,siyikuhlanganisa ukutshumayela ilizwi, ukuhlabela, ukukhuleka lobuzalwane. UNkulunkulu uyazi ukuthi ngobunengi bezindlela zokumdumisa, kuyadingeka ukuthi ahlomise abantu bakhe ngezipho ezitshiyeneyo ukuze indlela zonke zokudumisa zifezeke ngokupheleleyo kundumiso yokukhanya kwakhe. Ngalokhu ungacubungula, uzathola ukuthi abanye abantu balesipho sokuhlabela, abanye sokufundisa, abanye esokutshumayela ilizwi likaNkulunkulu, abanye balesipho soku khuleka, njalo abanye balesipho sokutshaya iziginci zokuhlabelisa kodwa bonke laba kumele basebenzisane ukuze kuphume kuhle njalo kuphumelele ukukhonza. Isihloko sanamhlanje ke sigxile ekutshengiseni ukukhonza uNkulunkulu ngezigingci zokukuhlabelisa njengendlela yokudinga uMoya OyiNgcwele ukuze ubekhona.

Izigingci zokuhlabelela zingehlukaniswa njengokuthi ezomdabu lezanamhla. Ezomdabu yilezi ezadabuka lomuntu omnyama kwelakithi kuthi ezalamuhla kakhulu ngezabuya labelungu lezinye izizwe. Izibonelo yilezi: ingungu, ‘ihosho’, uphondo, ‘imbira,’ ‘amarimba’ lokunye okunengi. Kanti ezalamhla zigoqela, amakiyibhodi,amagitare, amafluthi, ichacho, amadiramu, lamathamborini. Nxa lezi zigingci zidlalwa kuhle lapho kudunyiswa, omunye lomunye wethu wande ukungena ajule emoyeni loMoya oyiNgcwele, ngesigingci esithile kumbe zihlangene ezimbili kumbe ezidlula lapho. Lesi yisikhathi lapho uMoya OyiNgcwele othululela khona amandla ukuze kwenzeke izimanga zokuthoba, ukwelapha, ukusilisa, ukuhlenga njalo lokubusisa omunye. Izigingci ziyasetshenziswa ukuze ingoma ibemnandi lapho ihlatshelwa. Kusifundo salamuhla, uMoya weNkosi ubususukile kuSawuli lapho ebehlulekile ukulalela ilizwi likaNkulunkulu ngakho waqala ukuhlulukelwa.

Izifundiswa zitshiyana ngokuthi umoya omubi wawuthunyezwe usuka eNkosini kumbe iNkosi yavuma ukuba ubuye. Ukuthi lokhu kwaku lidimoni kumbe ukugula nje kokuphambana kungaba yingxoxo yelinye ilanga kodwa kungathi kwaku konke. Ukukwenza kube lula, uSawuli wayehlukuluzekile kakhulu ngakho usatani usebenza kuhle kakhulu phakathi kwemicabango enjalo. Lesi yisitsho esidala esithi sona, “Usatani uthanda ukugola inhlanzi emanzini adungekileyo,” ngakho umcabango kaSawuli wanika usatani amathuba amanengi. Izisebenzi zikaSawuli zamncenga ukuthi adinge odlala kuhle ichacho, uDavida ukuzadlala phambili kwakhe okokuthi ngaso sonke isikhathi uDavida wayethatha ichacho alidlale ngezandla zakhe, uSawuli wayesibangcono njalo elulama, njalo umoya wokuhlukuluzeka wawusuka kuye. Akuthandabuzeki ukuthi ukusiliswa lokuhlengwa kwakuthatha indawo ngaleso sikhathi, hatshi okubekwa izandla emthandazweni kualithari, kodwa ngokudlala isigingci. Futhi lokhu kwakuyisivumelwano sangasese emzini kaSawuli hatshi enkonzweni,ngakho lokhu kutshengisa ukuthi njengemuli kumele sibe lesikhathi sokuhlabela emzini yethu.

Nxa izigingci zokuhlabela zingaba lamandla okwenza izimanga ezinje kufanele- ke ukuthi sibelazo endaweni zethu zonke singakhethi ukuze sivumele amandla kaNkulunkulu asebenze ngokuhlabelela. Endaweni ezinengi ezinkonzweni sisuka sibe lokukhetha izigingci zokusebenzisa. Abantu beyisa kakhulu izigingci zemvelo sebefuna kuphela ezalamuhla. Kwezinye indawo, amabandla akala zigingci ngitsho.

Cabanga ukuthi singaba lobufakazi obunganani ngezimanga esizitshiyayo ngokuzincitsha lokhu. Izigingci- ke kumele ziphiwe indawo elingeneyo enkonzweni zokudumisa ngoba uNkulunkulu ubekele abanye abantu ukuthi bazakhululwa kumbe babuye eNkosini ngazo. Amabandla ethu kumele aqhubeke esekela abantu abenelisa ukutshaya izigingci njalo bafundise labo abangakwaziyo kodwa belethalenta njalo befisa ukufunda.

Umnakano:

1 Usuzame kangakanani ukuthola izigingci zokusebenzisa ebandleni lakini?

2 Ukwenza njani ukuthi imihlobo yonke yomculo ihlatshelwe ebandleni lakini?

3 Ibandla lakini lingaguqula njani indlela elenza ngayo indumiso ngengoma?

^ back to top of page ^

USUKU LWETSHUMI LANYE

ISIHLOKO: Unkulunkulu Uhlala Phakathi Kokudumisa Kwabantu Bakhe

Izifundo: Amahubo 22:3; KwabaseKolose 3:16

Ukuhlabelela kuhamba ndawonye lokutshumayela okungenye yezinto uNkulunkulu azibekileyo ukuze ilizwi lakhe lihlale ngokupheleleyo komunye lomunye wethu. Kungumyalo njengoba sifunda KwabaseKolose 3:16, kungakho nxa lihlabela liyalalela. Izwi elithi ”hlalani” kuMahubo 22:3 lisinika ithemba lendawo yokuhlala. Siyalaywa ukuhlala ebukhoneni bukaNkulunkulu. UNkulunkulu ngokunjalo laye ufisa ukuhlala enhliziyweni zethu ngokufanayo. Kuyajabulisa bangane ukubona ukuthi loba uNkulunkulu ehlala phakathi kwendumiso yengilozi, uzimisele ukuzehlisa, ejabulele ukuhlabelela indumiso yezoni ezimpofu ezimthandayo njengathi.

Esikhathini esinengi ngiyanengeka nxa ukuhlabelala kuthathwa njengento yokuqhuba isikhathi ekhonzweni kumbe isikhudumezi sentshumayelo, ngoba khona kodwa kuyisigaba esiqakathekileyo sokudumisa njenge nkonzo yelizwi. Nxa sihlabela sijula kumpande zelizwi. Lapho sisenza okutshiyo libhayibhili sihlabela ndawonye njengebandla, sizwa ukuvuma isiqiniseko sokholo phakathi kwethu. Sizwa amakhulu obufakazi bokholo phakathi kwethu. Ukuhlabela ndawonye kufakaza njalo kutshengisa ukuhlanganyela ndawonye esikuthola phakathi kwamakholwa. Khathesi kuyakhanya ukuthi kumele sihlale njalo sihambe ukuyadumisa uNkulunkulu njengoba umhlabeleli ekubeka kuhle ukuthi uNkulunkulu uhlala endumisweni yabantu bakhe lapho esithi, “Kodwa wena ungoNgcwele, udunyiswa ngabakoIsrayeli.

KumaHeberu 13:15 umlobi utshengisa isidingo sokuqhubeka kudunyiswa ngokuthi “asinekeleni njalonje kuNkulunkulu umhlatshelo wokubonga, okutsho isithelo sokubonga semilomo evuma igama lakhe. Ngakho ukubonga kwethu njalonje kusinika isiqiniseko sobukhona bakhe obunaphakade. Lapho ibandla lidumisa uNkulunkulu, umbuso kaNkulunkulu uyabakhona njengoba ukhona ezulwini. Ukuza koMbuso kuletha impilakahle, emoyeni, lasenhliziyweni njengoba kususa amadino; kuza lenotho, ubudlelwano obuhle, ukuthula lokulunga nje.

^ back to top of page ^

ILANGA LETSHUMI LAMBILI

ISIHLOKO: Sebenzisa Isiphiwo (talenta) Sakho Ukudumisa Unkulunkulu.

Izifundo: Eksodusi 14:1-3, Mathewu25:14-30

UNkulunkulu ubusise abantu Bakhe ngeziphiwo ezinengi. Isiphiwo yibuciko kumbe ukwenelisa komuntu kumbe iqembu labantu. Ukwenelisa ukuhlabela yisipho esimqoka ebandleni, ikakhulu ebantwini ababizwa ngokuthi ngamaMethodist. Ukuhlabela luphawu lwebandla leMethodist eZimbabwe kusitsho ukuthi umuntu angeke asuse ukuhlabela kundlela yokukhonza yeMCZ . Ukuba khona komkhuhlane weCovid-19 kwaletha ukuphunguleka kokuhlabela, ibandla lalingasafani.

Ukuhlabela kumele kuphakhamise uNkulunkulu. Isipho esingaphakamisi uNkulunkulu asisizi lutho kunjalo lwakwezomculo. Eksodusi 14, uMiriyamu uyamphakamisa uNkulunkulu ngokuhlabelela ngemva kokuba abakoIsrayeli sebewele ulwandle olubomvu. Ngemva kokukhululwa omunye bekumele adumise iNkosi ngalokho.

Ukuhlabela kungokoMoya. Ukuhlabela kulawo amandla okuphakamisa imiphefumulo njalo kusondeze abantu kuNkulunkulu. Ukuhlabelela okunganiki udumo kuNkulunkulu kuhambisa abantu kwezinye indawo. Ukuhlabela kudlala indima enkulu ekukhuleni kwebandla. Ukuhlabela kuyasilisa imimoya edabukileyo ngakho kuyingxenye eqakhathekileyo yokudumisa. njengakuMathewu 25, uNkulunkulu wanika abantu ithuba lokuhlabela ukuze umbuso Wakhe ukhule. Labo abanelisa ukuhlabela kumele benze njalo, bekwazi ukuthi uNkulunkulu ukhangelele impumelelo ekucineni kwakho konke. Abantu abanengi abaleziphiwo badliwa yikuzigqaja njalo behluleke ukumhlonipha lokumdumisa uNkulunkulu.

Ukuhlabelela yikutshumayela okwenziwe kwabalula. Isiphiwo sokuhlabela kumele siqakathekiswe ngoba amazwi ahlatshelwayo ayajula enhliziyweni okokuyinto kwesinye isikhathi ebanzima ukuyifinyelela ngentshumayelo. Ukuhlabela kuyathinta inhliziyo zabanengi ngendlela eyisimanga. Kuyahlala njalo okwesikhathi eside kulowo olaleleyo. Olaleleyo engazithola esephinda amazwi engoma engananzeleli. Ukuhlabela kwenziwa ngumuntu wonke njalo kukhokhelela abalaleli ukuthi baxhumane lokhalelayo. Ukuhlabela kuyinsika eqinileyo yokutshumayela, ngakho kumele kuthathwe ngokupheleleyo.

Umnakano:

1 Kambe ngiyasebenzisa italenta lami engiliphiwe nguNkulunkulu ukumdumisa?

2 Nkulunkulu ngisize ukuze ngisebenzise isipho sami ngokufunwa nguwe.

^ back to top of page ^

ILANGA LETSHUMI LANTATHU
ISIHLOKO: Wonke Umhlaba Kumele Uhlabele Ihubo Lokubonga
Isifundo: Amahubo 100:1-2a

Ihubo leli isihloko salo silula, “Ihubo lokubonga,” njalo yilo lodwa ihubo kumahubo onke elilalesi isihloko. Likhuluma ngokumenywa komhlaba wonke ukubamazi lokumdumisa uNkulunkulu. Kuba yintokozo uma wonke umuntu kulowo mhlaba ezehlisa kuJehova edumisa ngokupheleleyo.

Ukuhlabela ngokunye kwezinto eziqakathekileyo kunkonzo zendumiso. Kuyiphi layiphi inkonzo abantu bayamdumisa bemkhonza uNkulunkulu ngokuhlabela izihlabelelo ngentokozo. Ngaso sonke isikhathi lapho sisondela kuNkulunkulu, isikhathi lapho esima kubukhona bukaNkulunkulu kumele sihlabele ingoma zokudumisa ngentokozo. Umhlabeleli ubiza wonke umuntu ukuthi abaphakamise ilizwi ngentokozo eNkosini, futhi, akatshiyanga muntu phandle kodwa ubiza wonke umuntu ukuze abe yingxenye yeqembu elihlabelayo. Ngokunjalo, umhlabeleli uletha njalo umcabango wokuthi uNkulunkulu kumele abongwe ngalokhu asenzela khona. Nxa abantu bengakhangelisisa bayabona isizatho sokuthi kungani kumele babonge uNkulunkulu ngaso sonke isikhathi lapho besiza ebukhoneni bakhe. Lokho abantu abakuzwayo kubenza beze kubukhona bukaNkulunkulu ngentokozo njalo behlabela kuNkulunkulu wabo lowo abakwaziyo ukuthi ngaye zonke izinto, lakonke okungaqondanga kuyaqondiswa.

Ngokwehlukene lamanye amahubo asemuva, iHubo 100, aliqali ngesimemezelo sobukhulu bukaNkulunkulu kumbe ngesimilo sakhe. Liqala ngokulaya umhlaba wonke ukuthi udumise uNkulunkulu ngokumemeza ngentokozo. Lesi yisimemezelo kumhlaba wonke, kungapheleli koIsrayeli kodwa. Lesi yisimemo “sokumemeza ngentokozo,” kusitsho njangalokhu okwenziwa ngabalandeli lapho inkosi yabo ifika phakathi kwabo. Lokhu kusitshela nje ukuthi uNkulunkulu wethu ochelesileyo kumele adunyiswe ngabantu abachelesileyo, lokhu kuyimvelo yakhe.

Indaba lapha ayisiyo yokumemeza kuphela, kodwa ingeyezizwe zonke. Umhlabaleli ukhumbuza izizwe zonke ukuthi kumele zinanzelele ukuthi iNkosi ngubani. Ungu Yahweh, okokuthi ngomusa langezibusiso, abantu bakhe bayaphila. Ngakho, izizwe lazo ziyamenywa ukuthi zihlabele izihlabelelo eNkosini njalo bamdumise. Ngokunjalo umhlaba wonke uyamenywa ukusebenzela iNkosi. Mhlawumbe umhlabeleli wayekhuluma ngenkonzo yokudumisa kumbe izimiso zasethempelini, kodwa umthetho ungena kuloba yiphi inkonzo eqondiswe kuNkulunkulu, ngakho-ke, labo abakhonza iNkosi kumele bakwenze ngenkulu injabulo.

Abantu bayamenywa ukuthi basebenzele iNkosi ngenjabulo enkulu. Lokhu kuyasikhumbuza ukuthi lilungelo lethu lomlandu wethu ukuthi sithokoze ekukhonzeni kwethu. Ukukholwa kuNkulunkulu kweqiniso kufanele kususe ukuhlupheka komuntu, njalo kwenze umuntu ajabule. Lowo ongakathokoziswa yikukholwa kuKristu kazwisisi ukholo lwakhona, kumbe kakwazi ukulusebenzisa ngendlela eqondileyo. Kulabo abakholwa kuNkulunkulu okweqiniso, bayabuthana belibandla elikhulu ngoba kuyisifiso sabo ukudumisa oPhezulu.

Umhlabeleli njalo uyamema umhlaba wonke ukuthi ubuye phambili kobukhona beNkosi ngokuhlabela. Njenga kundawo ezinengi kuMahubo, ukudumisa kuphuma kuzingoma. Ukuhlabela ayisiyo yodwa indlela yokudumisa uNkulunkulu, kodwa yiyo indlela emqoka yokumdumisa. Nxa singezelela kulokhu, uluntu kumele lu00bekwazi ukuthi iNkosi, nguNkulunkulu. Ukudumisa okuza kuNkulunkulu kusuka ebantwini bakhe njalo lasemhlabeni wonke kumele kucace. Uluntu lule zizatho ezinengi zokukhonza uNkulunkulu, njalo izizatho ziqala ngokumazi ukuthi nguNkulunkulu. Ukubakwazi yikuba lempande ezigxilileyo phansi. Kumele sikholwe kukho. Esinye isizatho sokukhonza uNkulunkulu kusekunanzeleleni imisebenzi yakhe njengoMdali. Asikhonzeni uMdali wethu.

^ back to top of page ^

ILANGA LETSHUMI LANE

NAMHLA, LAPHO OKUVUMA KHONA, AMAKWAYA KUMELE AKHOKHELE INKONZO EMABANDLENI ETHU.

^ back to top of page ^

USUKU LWETSHUMI LANHLANU
ISIHLOKO: Indlela uThando lokuBambana Okusekela Ngakho Ukukhula kweBandla
Isifundo: 1KwabaseKorinte 13:13

Isingeniso

Siyalamukela kusifundo esithinta inhliziyo sona esidala njengebandla ngokwalo – amandla okuguqula uthando lokubambana ekukhuleni kwebandla. Emhlabeni ogcwele ukwehlukana, ibandla limi liyinsika yethemba, etshengisa umhlaba ukuthi ukubambana ngothando kutshoni. Njengokuba u1KwabaseKorinte 13:13 esikhumbuza, “Manje-ke kumi ukukholwa, lokwethemba lothando. Kodwa okukhulu kukho lokho luthando.” Kasikhangeleni ukuthi uthando lokubambana, okugxile kukholo lwethu, akusikho mcabango nje, kodwa yizinto ezenzakalayo ezingaphakamisa ukukhula kwebandla.

Amandla othando ebandleni

Uthando lungumkantsho wokholo lwamaKristu lensika yebandla eliphumelelayo. Luyedlula imizwa; kuyikuzimisela ukukhetha ukwenzela abanye okuhle. Nxa abazalwane bebandla bethandana okweqiniso, bayadala umumo wokwamukelana lokusizana. Lesisimo siyamukelwa ngabazalwane abavele bekhona kanye labafikayo, udale ukuzizwa ungowakhona. Ibandla elaziwa ngothando ngelamukela umphakathi, lapho abantu abadoswa hatshi yimfundiso kuphela, kodwa ngokubona sobala uthando lukaKristu ngezenzo.

Indima edlalwa yikubambana ekukhuleni kwebandla

Ukubambana ebandleni kayisikho kwenza okufanayo; kungabantu abehlukeneyo besiza ndawonye ngenjongo lombono munye. UJesu wakhulekela ukubambana kubalandeli bakhe Johane 17:21, “ukuthi bonke babemunye, njengokuba lawe, Baba, ukimi, lami ngikuwe.” Ibandla elibambeneyo liyama liqinile kubunzima njalo liphe ubufakazi obuqinileyo emhlabeni. Nxa abazalwane besebenza ndawonye ngokuthula, behlanganisa ndawonye izipho lamathalente abo, okwenza ibandla likhule, emoyeni lekwandeni, kuyagcwaliseka mahlayana nje.

Imibhalo yobufakazi

Ibahayibhili ligcwele ngendima eziqinisa uthando lokubambana. UJohane 13:35 uthi, “Ngalokho bonke bazakwazi ukuthi lingabafundi bami, nxa lithandanana omunye lomunye.” Lindima itshengisa uthando njengokuchaza isimilo sabafundi besiKristu. Esinye isifundo esilesisindo liHubo 133:1, “Kuhle kumnandi kangakanani lapho abantu bakaNkulunkulu behlalisana ngomanyano.” Leyi mibhalo, phakathi kweminye, kayisiyo yokukhuthaza kuphela kodwa iyisisekelo seqiniso lona eliqinisa ukuqonda lokukhula lakuliphi nje ibandla.

Amanyathelo abonakalayo kuthando lokubambana

Ukukhuthaza uthando lokubambana ebantwnini bebandla kudingeka imizamo ehlelekileyo. Kungaqala ngamaqembu amancane ajonge ukwakha ubudlelwano befunda ibhayibhili ndawonye. Bekhuthaza ukhulumisana okukhululekileyo lokuthembana njalo belungisisa okuhluphayo ngomusa lokuzwisisana. Ukunanzelela ukwehlukana phakathi kwebandla – ukwehlukana kwesivela khona, izipho, lemibono – kungaqinisa umqondo wokubambana. Ukuqoqana lidonsa ndawonye imisebenzi yezandla lakho kungamanyanisa amalunga alenjongo efanayo bephakathi kwesigaba. Leyi yimzamo yokwakha umphakathi ophila ngothando lokubambana.

Isiphetho lemibuzo yokuxoxisana.

Ekuphetheni, uthando lokubambana kuyadingakala kuloluhambo lokukhula kwebandla. Lokhu kumqoka ekwakheni ibandla elilomvutho. Nxa sisamukela lezindlela, sivulela amasango ibandla elikhula lilamandla, ibandla elingakhulumi ngothando lukaKristu kuphela kodwa abalutshengisa ngezenzo zabo zonke. Kasicabangiseni ngaloluhambo lwenguquko ngemibuzo edinga ukuthi sizihlolisise.

Umnakano

1 Yiwaphi amanyathelo ongawathatha ukubonakalisa uthando kwabanye abazalwane?
2 Ibandla lakho lingabamba njani lokulungisisa imigoqo evimbela ukubambana?
3 Khangelani kuJohane 13:35. Lindima ilikukhuthaza njani ebandleni lenu?
4 Yiziphi indlela zokwamukelana loba sehlukene okungaqinisa ukubambana ebandleni lenu?
5 Ibandla elibambeneyo lingaba lesisindo njani emphakathini lengezelele ukukhula kwalo?

^ back to top of page ^

Usuku Lwetshumi Lesithupha
Isihloko: Ukuphatheka emsebenzini weVangeli
Isifundo: 2 KwabaseKorinte 8:1-5

Isingeniso

Ukuphatheka emsebenzini kudinga inhliziyo etshisekayo. Ezikhathini ezinengi sibona ukuthi ibandla selingelo ‘mthetho’ okokuthi abantu abanengi bazibona bebanjwa ngamandla ukuthi baphathise ezintweni zomusa besesaba ukuthi bangayekela ukukwenza bangajeziswa. Lokhu akuqondana kumsebenzi wesiKristu. IsiKristu okwakuqala lukholo lwenhliziyo, ngokunjalo wonke ophathekayo kuso kumele aqale ngenhliziyo kungabonakali kuzenzo.

Kusifundo esisikhangelayo, uPawuli usethulela indaba yamabandla aseMakedoniya. Nxa sikhangela ingcazelo esiyiphiweyo, lamabandla ayelabazalwane abangabayanga kakhulu. Ngaphandle kobuyanga babo, babephakathi kokulingwa okukhulu. Ngesimo sabo kwakusobala ukuthi nxa kuloncedo olungaqoqwa, lwalumele luvele kwezinye izigaba ngaphandle kweMakedoniya. Babemele bathiwe yiziceli. Babemele batshiywe phandle kulabo ababekhangelelwe ukupha. Babemele bakhangelwe njengabantu bosizi. Kungasenani, uPawuli lapha ukhuluma ngendaba ehlukeneyo. Phakathi kobuyanga babo obesabekayo, babethokoza njalo bengabantu abalomusa.

Kwathi ekuzweni kwabo ukuthi batshiywe phandle kwalabo abangene kuhlelo ‘lokupha’, amabandla aseMakedoniya bancenga uPawuli labanye bakhe ukuthi babafake labo kuhlelo, – hatshi ekuphiweni, kodwa ekupheni. Babengafuni ukuthi batshiywe kunhlelo zokupha. Babengafuni ukuthi babe ‘ngabaphiwayo’ kodwa ‘abaphayo’.

Namhla siyadinga isimilo samabandla aseMakedoniya phakathi kwabazalwane beMethodist. Abantu abamelanga babanjwe ngamandla ekupheni kodwa bamele bancenge abakhokheli ukuthi bangatshiywa phandle. Sikhulekela leso sikhathi lapho abantu bazagcwala emahofisini benikeza izipho kuphela besipha beqhutshwa yikutshiseka kwenhliziyo. Ubuyanga abumelenga busetshenziswe njengeviko lokwehluleka kwethu kulokho esimele sikwenze.

UPawuli uthi lababantu beMakedoniya bazinikela bona kuqala, izipho zabo zalandela. Lokhu kwakubangelwa yikuthi lapho kulenotho yakho, lawe kulapho okhona. Ungazinikela kuqala, kubalula ukupha lalokho olakho. Mhlawumbe udubo lwethu olukhulu yikuthi abantu abazinikeli kuqala, kungakho kunzima ukuthi baphe inotho yabo.

Umnakano

1 Kambe sikumumo omubi okwedlula abantu baseMakedoniya na?
2 Simele senz e njani pho?

^ back to top of page ^

USUKU LWETSHUMI LESIKHOMBISA
ISIHLOKO: Ukumelana Lomoya Wemigoqo
Isifundo: 2 Amakhosi 6:1-4

Isingeniso

‘Umgoqo’yiyo lento engasivumeli ukuthi sisebenze ngamandla ngokwenelisa kwethu langamandla uNkulunkulu awafake kithi. Imigoqo yemimoya yenqabela, ivimbele umuntu kokwenelisayo, kumbe imphuzise, kumbe iphambule umuntu, okokuthi akula lutho aluphumelelisayo empilweni yakhe. Kodwa-ke, kulokuchwayisisa okwavumbulula ukuthi ukwehluleka kwethu okunengi njengabantu akukho kulokhu esikubonayo kumbe esikwenzayo. kusengqondweni. Ingqondo zokuzeyisa zizala imicabango eyeyisekileyo, njalo isiphetho ngesokuthi ubona imigoqo ndawo zonke. Lesisikhathi somnyaka senzelwe kakhulu ukusisiza njengebandla ukuvumbulula amandla esilawo njalo lokumelana lemigoqo yemimoya.

Ukuzivumbulula kusifundo.

Kusifundo esisisebenzisayo, sethulelwa isehlekalo esenzekale esikolweni sabaphorofitha eJodani. Siyatshelwa ngokuvakatsha kukaElisha kuzifundi zabaphorofitha ababefundiswa eJodani. Umlobi wogwalo lwesibili lwaMakhosi usitshela ukuthi ubukhona bukaElisha esikolo kwavusa enye into. Engakafiki uElisha abafundi laba babesuthiseka ngalokho abalakho kodwa ukuza kukaElisha kwenza lokunanzelela ukuthi izakhiwo ababekuzo zazingafiki ebuhleni lobukhulu obukhangelelwe yiNkosi.

Iqiniso ubukhona bukaJesu phakathi kwethu njengebandla bumele busithinte sikhangele ndawo zonke njalo sibone ukuthi lokhu esilakho lesikusebenzisayo njengebandla kuyikho yini okutshengisa iNkosi esiyikhonzayo. Kuyathinta kakhulu ukunanzelela ukuthi ngokulotshwa kwale indaba akusuye uElisha ophakamisa lokhu kumbe isihloko lesi. Ngabafundi ngokwabo. Njengoba yonke into iqala engqondweni ingakabelwa iqembu, singakhululeka sisithi ingqondo zabafundi babaphorofitha zasezibone:

1 Isidingo sukuqhelisa
2 Ukuqhelisa indlu
3 Indawo lapho ababengaqhelisa besiya khona
4 Ukwenelisa lamandla okukwenza ababelawo

Sebevumbulule lokhu okuphezulu engqondweni, okwalandelayo yikudinga ubukhona bukaElisha ukuze baqhubeke laye kulo umsebenzi wokuqhelisa indawo. IMCZ, kuzigaba zonke, idinga umqondo walaba abaphorofitha abasakhulayo baseJodani nxa sizakwenza into ezinkulu. Simele simelane lemigoqo yemimoya, okunjenga lokhu okusenza sicabange ukuthi singeke sikwenze. Ukumelana lemimoya yemigoqo kuyathukulula amandla lokwenelisa esilakho njenge bandla.

Umnakano

1 Kasikhangeleni kokusihanqileyo esikusebenzisayo njengebandla. Siyathokoza yini ngesimo sakho?
2 Singenza njani ukuthuthukisa uhlonzi lwempahla yechurch?

^ back to top of page ^

USUKU LWETSHUMI LESITSHIYAGALOMBILI
ISIHLOKO: Umsebenzi Wokunakekela Abafelweyo
Isifundo: UJohane 11:20-32

Isingeniso

Ibandla lamaMethodist eZimbabwe ngelinye lamabandla abalulekileyo (mainline) athatha ngokweqiniso indaba yokulila lalabo abalilayo. Kulobufakazi ebandleni lethu labantu abangena lelibandla ngemva kokuba bebone indlela esama ngayo labazalwane bethu ngezikhathi zabo zobunzima. Lokhu sakufunda kuyo iNkosi yethu uJesu Kristu ngokwakhe, njalo lokho kuchaza esiyikho njengabameli bakhe.

Kumanyathelo afanayo, uJohn Wesley wasifundisa ukuthi, “Yenza okuhle ngamandla akho, ngazo indlela ozanelisayo, kuzo zonke indawo ongabakhona, ngazo zonke izikhathi olazo, kubantu bonke ongabafinyelela, okwesikhathi eside osanelisayo (John Wesley). Ukufa ngenye yezinto ephazamisa kakhulu impilo zabantu. Akunani lokuthi ngumuntu onguMkristu ozinikeleyo; nxa kutshaya kuletha ungazwisiseki kunyikinye ukholo. Ibhayibhili lisitshela ngokuthi uDavida waphatheka njani ngokufa kukaAbsolom. Ukufa komntanakhe kwamtshaya kwamephula amathambo (2 Samuel 18: 32). Lokhu kutsho ukuthi kasimelanga sithathe lesisikhathi kalula, kumbe ukuzenza angani thina siyakwenelisa.

Kusifundo esisikhangeleyo, sibona uJesu Kristu eduduza izelemane eBethani, elila labo, uMariya loMatha. Ukufika kukaJesu lokwenza kwakhe kulawo makhosazana yinto emele ilandelwe. Ekufikeni kwakhe, akazange agijimele ukupha amazwi akhe njengalokho esijwayele ukukwenza. Wayekela lamakhosazana athulula okusezinhliziyweni zabo. Kwasekumuva kokuba lamakhosazana esethule konke lapho uJesu aqala khona ukulila labo.

Zinengi izikhathi lapho sitholakala sisitsho amazwi lenkulumo ezengezelela ubuhlungu lapho sisethekelela abafelweyo. Ikakhulu sithanda ukutshumayela ebantwni abafelweyo, kukanti kwezinye izikhathi intshumayelo zethu azithinti okumele zifike khona. Esimele sifunde ukukwenza yikuthula lokulalela ngendlebe. UJesu wavumela lamakhosazana ukuthi batsho loba yini okusenhliziyweni zabo yena elalele. Singathi, wahamba labo phakathi kobuhlungu babo. Asimelanga sigijimele ukupha izifundo kwabafelweyo.

Umnakano

1 Indaba yezimfa iphathwa njani emabandleni ethu? Kwenziwa kuhle yini kuzaziso lekuhanjelweni?
2 Singathuthukisa njani kulo umsebenzi wokunanza abafelweyo ebandleni?

^ back to top of page ^

USUKU LWETSHUMI LESITSHIYAGALOLUNYE
ISIHLOKO: Ukusekela Ukukhula Kwebandla Ngomlandu Wokunanzana
Isifundo: UJakobe 2: 17

Isingeniso

Siyalamukela kungxoxo engeke iguqule impilo nje kuphela, kodwa lemphakathi. Kesicabange ngebandla elingayiso ndawo yokukhonzela kuphela, kodwa iyinsika yethemba lemisebenzi kumphakathi. Leyi yinjongo ye Christian Social Responsibility (CSR). Lokhu kuyikwelula uthando lukaKristu okungaphezu kwentshumayelo zangeSonto sibonakalisa ngezenzo. Njengokuba uJakobe 2:17 esithi, “Ukholo lulodwa, nxa lungela misebenzi, lufile.” Kasikhangeleni ukuthi CSR ingasebenza njani nxa isekelwa, ngeke igcwalise imibhalo yebhayibhili njengokuba kuphela kodwa izaphakamisa ukukhula kwebandla.

Umbono womsebenzi wesiKristu ebantwini (Christian Social Responsibility)

Umsebenzi wesiKristu ebantwini ugoqela ukuthatha imfundiso kaJesu lokuyiguqulela kuzenzo kusiza kuzidingo zabantu kumbe umphakathi. Kuyikuba yizandla lenyawo zikaJesu kulo umhlaba. Lokhu kwedlula usizo nje; kugoqela ukumela ubuqotho, ukunakekela abaswelayo, lokuba ngabalondolozi kokudalwe nguNkulunkulu. Kugoqela yonke into, kuqala ekusizeni abaswelayo lokuvuselela ukugcina kwemvelo esisifa. Ngokwenza lumsebenzi weCSR, ibandla liyabe limi litshengisa uthando lukaKristu lemfundiso zakhe, kusenza ukholo lubambeke lokuhambelana lebantu lomphakathi.

Imibhalo esingayikhangela

Ibhayibhili linothile ngemilayezo yemisebenzi yesiKristu (Christian Social Responsibility). Imfundiso kaJesu kuMathewu 25:35-40 iyasiza njengesisekelo: “Ngoba ngangilambile, langinika ukudla; ngangomile, langinathisa; ngangingowemzini langingenisa endlini …” lesisifundo siqinisa kakhulu ukusiza abaswelayo kungani kwenzelwa uKristu ngokwakhe. KuTestamente eLidala, uLevi 19:18 uyalayela, “Thanda umakhelwane wakho njengokuzithanda kwakho,” eqinisa ukuqakatheka kokuzwelana lendlela esibona ngayo abanye. Lezi zifundo kazikhuthazi kuphela umusa wesiKristu kodwa ziyalaya ukuba kube yikho okutshengisa ukholo lwethu.

Ukubekwa ngemisebenzi

Ukusebenza kweCSR ebandleni kungathatha indlela ezithile. Qala ngezidingo zabantu abaseduze: ukudla okufunekayo, ukusiza ngezigqoko, kumbe ukuzinikela ukuya sebenza emizini. Ukunakekela imvelo, njengokuhlanza indawo njengesigaba kumbe ukuza lendlela ezingasiza ukuyilondoloza imvelo, lokhu lakho kutshengisa ukulayela kukaNkulunkulu ukuthi imvelo igcinwe. Amabandla angaqoqa inhlelo kumbe izifundo ezibamba indaba ezitholakala ebantwini, ezipha amandla abazalwane ukwenza izinqumo lezibopho zokusizana. Ukusebenzelana ndawonye lamanye amaqembu entuthuko kwenza kube lesisindo njalo kusebenzeke. Lemisebenzi kayipheleli kuzidingo zenyama kuphela; iyavula iminyango yenkulumo ezinto zomoya lokufinyelela, kuchaza ukuzinikela kwebandla ekuphileni ukholo ngendlela ebambekayo.

Umfutho ekukhuleni kwebandla

Nxa ibandla lisebenza kakhulu ngeCSR, liyaba lokukhula emoyeni langenani lamalunga. NgeCSR, ibandla liyabonakala, libalamandla ebantwini, lihuga labo abadinga ukholo olulendlela ezibonakalayo. Ukubonakala kwangaphandle kungavuselela njalo kukhuthaze abazalwane abavele bekhona, kulethele ibandla abantu abalomvutho lokuzinikela okuqhotho. Kunjalonje, kuyagcwalisa ukuthuma kukaJesu ngendlela epheleleyo, hatshi ngamazwi kuphela kodwa langezenzo ezigoqela uthando lukaJesu. Lokhu kutshengisa iqiniso lokholo, kuyahugela abantu ebandleni, kuqhelisa lapho ibandla elingafinyelela khona.

Isiphetho

Mangiphethe ngisithi, kusobala ukuthi imisebenzi yesiKristu ebantwini (Christian Social Responsibility) kayisikho ukwengezelela umsebenzi webandla; kungokunye okuqakathekileyo kokutshengisa ukholo lwethu. Nge CSR, siyaphila iVangeli ngezenzo, sidonsele abanye kuKristu hatshi ngamazwi ethu kodwa ngezenzo zethu. Kuluhambo lokholo oluphuma ngaphandle kwemiduli yebandla, luthinte izimpilo njalo luguqule imiphakathi. Kasihlolisiseni kule indlela eguqulayo ngemibuzo yokuxoxisana.

Umnakano

1 Ibandla lakho lingenza ngcono njani ukuthi libone njalo lokusiza kuzidingo zomphakathi?
2 Yiziphi indlela wena owabona ngayo ukusebenza kwe Christian Social Responsibility?
3 Khangela kuMathewu 25:35-40. Lezindima zingasiza njani umsebenzi lemvuselelo yebandla lakho?
4 Yiphi imigoqo ibandla lakho ehlangana layo kumisebenzi yeCSR, njalo ingaqedwa njani?
5 Kungenziwa njani ukuthi izinqumo zeCSR zisetshenziswe kunkonzo lezifundo zebandla?

^ back to top of page ^

USUKU AMATSHUMI AMABILI
ISIHLOKO: Inzuzo Ngokuphatheka Kumsebenzi Wokunakekela (CSR)
Isifundo: Imisebenzi 10:1-4

Isingeniso

Injongo kaNkulunkulu ngebandla ngeyokuthi ibandla libe ngumthombo wempilo lethemba. Kulokhu, ibandla likhona ukuguqula impilo zabangela mandla zifike kusibanga lapho abaswelayo bengahlala labasesikhosini. Akula lapho okumele kutholakale ibandla lisenza izinto ezibangela ukuthi abomphakathi babephansi, babeyisiduli somlotha. Insika yesithathu (Pillar 3) ye MCZ Strategic Plan iyasinxusa ukuba sigcine kuhle amaqembu omphakathi abalokulimazeka. Kuleyo ‘nsika’ sikhangelelwe ukubuyisela isithunzi salabo asebenqunulwe ngumumo ongemuhle lokwenzakala kulo umhlaba.

Isifundo esisithola kuKorneliya

Kusifundo esisisebenzisayo, uLuka usitshela indaba yomuntu wesiGriki owayekholwa kuNkulunkulu (Korneliya) owase Kesariya. Ibhayibhili lisitshela ukuthi uKorneliya wayelomusa kulabo abaswelayo kungenani lokuthi imvelo yakhe yayingayisiyo yamaJuda. UKorneliya wayesipha abayanga njalo ethandaza kuNkulunkulu ngezikhathi zonke. Kulo umbhalo sifumana ukuthi kwakuyi kuhlangana komusa wakhe lempilo yokuthandaza eyathinta amasango eZulu kwaze kwathi lalapho ingelosi imvakatshela yakhuluma ngaleyo misebenzi ukuthi yiyo eyeza iyiminikelo phambi kukaNkulunkulu. Indoda esikhuluma ngayo lapha, yayingancitshani.

Kuyadanisa kwezinye izikhathi amaKristu ukuthi avala amehlo lendlebe kuzidingo zalabo abaswelayo. Ibandla lilungise imicimbi lenhlelo ezimele zisincedise ukuba senze into eqondileyo ngendlela eqondileyo ngesikhathi esiqondileyo, njengalokhu, ukuqogelela imali yosizo/umnikelo wabampofu), niviki yeMatthew Rusike, lokunye kodwa kanengi imali lempahla eqoqwayo iyadanisa. Kayitshengisi ukuthi lababantu bayazi ukuthi uNkulunkulu wethu nguye njalo uNkulunkulu wabaswelayo. Mhlawumbe lokhu ngokunye okwenza ukuthi eminye imithandazo yethu ingaphendulwa. Imithandazo kaKorneliya yaphendulwa ngoba yagoqela lokupha abaswelayo. Ukupha kubayanga yikupha kuKristu. Esipha ‘umfanekiso wembuzi lezimvu’ uJesu uphetha indaba yakhe esithi, “INkosi izakuphendula ithi, ‘Ngiqinisile ngithi kini: Njengoba likwenzile komunye wala abafowethu abancinyane, likwenzile lakimi’” (Mathewu 25:40).

Umnakano

1 UNkulunkulu uphakamisa abayanga ethulwini. Wena uma kuliphi icele nxa sekusiza izidingo zabaswelayo?
2 Ufaka malini kusitsha somnikelo wabaswelayo?
3 Wake wapha yini ulutho kumuzi weMatthew Rusike Children’s Home?
4 Singathuthukisa njani usizo lwalabo abaswelayo?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANYE
ISIHLOKO: Indlela Esingangenisa Ngayo Ugatsha Lwabantwana Kuhlelo Lokukhula Kwebandl.
Isifundo: Izaga 22:6

Isingeniso

Zifanekisele ibandla eligcwele ngamandla, lapho uhlelo lwabantwana luhlanganyelana lemibono yabatsha. Lowu umfanekiso akusi kuzikhohlisa nje; kuyinto eqakathekileyo ekukhuleni kwebandla. Lobanje amabandla ekhangela kakhulu abazalwane abadala, ukungenisa ugatsha lwabatsha labantwana kufana lokuhlanyela inhlanyelo elokuphuphuma kusasa. Ibhayibhili liyaqinisa ukufundisa uhlanga lwabatsha, njengesikubona kuZaga 22:6, “Khulisa umntwana ukuba ahambe ngendlela elungileyo; lapho esekhulile akayi kuphambuka kuyo.” Kasikhangeleni ukuthi ukuhlanganisa lokhu kungaguqula njani ukukhula kwebandla.

Ukuqakatheka kogatsha lwabatsha labantwana

Indima edlalwa ngabatsha labantwana ebandleni ngeke igcizelelwe kakhulu. Kayisilo bandla lakusasa kuphela; yingxenye yebandla elisebenza khathesi. Ukubangenisa kumsebenzi webandla kulethela umqondo wokuba yingxenye lokulungiselela ikusasa yebandla. Okunye njalo, nxa laba abatsha bekhula, baletha imibono emitsha lamandla avuselelweyo, aqakathekileyo ekugcineni ibandla litshisa njalo lisamukeleka. Uhlangothi lwabatsha labantwana olukhutheleyo izikhathi ezinengi luyadonsa abantu, luhuga izimuli ngokunjalo lusengezelela abantu bebandla, lusendlala isisekelo esiqinileyo ukuze ibandla liqhubeke likhula.

Imibhalo esingayikhangela

Ibhayibhili kanengi ligcizelela ukuqakatheka kwabantu abatsha kuhlelo lukaNkulunkulu. UJesu ngokwakhe wathi, “Vumelani abantwana beze kimi, lingabanqabeli, ngoba umbuso wezulu ungowabanje.” Leyi ivesi kayinxusi kuphela abantwana ukuthi beze duze loJesu; litshengisa ukuqakatheka kwabo kumuli yezomoya. Ngokufanayo, u1 Timothi 4:12 iyakhuthaza amakholwa asebatsha ukuthi bangavumi ukukhangelelwa phansi: “Kungabi lomuntu odelela ubutsha bakho, kodwa woba yisibonelo kwabakholwayo ngokukhuluma, langokuhamba, langothando, langokukholwa, langokuhlambuluka.” Lezizifundo zitshengisa okungenziwa ngabatsha labantwana empilweni yebandla lokukhula kwalo.

Amanyathelo angathathwa ekubangeniseni.

Ukungenisa abatsha labantwana ekukhuliseni kwebandla kuqala ngokwenza inhlelo ezihambelana lentanga yabo. Lokhu kungagoqela izifundo ezilemidlalo yamaSunday School, inkonzo eziphathwa ngabatsha, lokubangenisa kumisebenzi efinyelela ebantwini bonke. Inhlelo zezifundo lapho abadala bekhokhela lokusekela abatsha kungaba lesisindo kakhulu. Ukukhuthaza ukuphatheka kwabo lapho kuphunywa lemibono, ikakhulu kundaba ezibathintayo manqama, ukubapha ilizwi njalo bezizwe bengabanikazi bebandla. Kunjalo-nje, ukuhlanganisa lolwazi lwalezinsuku (technology) lemisakazo yalezinsuku kunhlelo zabo kungahambelana ngcono lahloku okusetsheziswa ngabatsha bohlanga lolu, kusenza lebandla lihlanganyele labanye njalo kulokuqondana.

Isisindo ekukhuleni kwebandla

Umsebenzi ovuthayo wabatsha labantwana kawulungiseleli kuphela abakhokheli bakusasa kodwa ivuselela abazalwane bonke. Abatsha bande ukuletha amadlabuzane, okutsha, kanye lokuthakazelela lokudingisisa indlela ezintsha zomsebenzi. Ukukhuthala kwabo enhlanganisweni kungakhokhela ukuba kube lomahluko wona ongahuga abantu abanengi. Phezu kwakho lokho, imuli ezinengi zingangena zihlale ebandleni eliqakathekisa njalo liphatheka ukuthuthukisa ukukhula kwabantwana emoyeni. Ngakho, umsebenzi wabatsha labantwana abavuthayo kuyengezelela kakhulu ekukhuleni kwenani lomoya ebandleni.

Isiphetho

Ekuphetheni, abatsha labantwana kayisibo bancedisi kuphela ebandleni kodwa bayikutshaya kwenhliziyo yayo. Ngokusebenzela uhambo lomoya wabo, sihlakulela ibandla labantu abavuthayo njalo bekhula. Khumbula, imizamo esiyifaka kumsebenzi wabatsha labantwana lamhla kuzayangena lakuzizukulwana ezizaya. Kungaphezu kohlelo; kuyikuzinikela ekulungiselweni kwabakhokheli bakusasa, abalohlonzi njalo bekholwa. Kasamukeleni amandla abo, sisebenzisa inhlakanipho yemibhalo, ukuze sibone amabandla ethu ethuthuka.

Okwamanje, kasiqhubekiseni ingxoxo yethu ngemibuzo ezayo.

Umnakano

1 Singenza njani ibandla elamukelayo njalo lisabelana lesizukulwana sabatsha singalulazanga imfundiso yebhayibhili?
2 Yiziphi indlela osuke wazibona ekuhlanganyeleni kwabatsha labantwana ezaletha isisindo esihle kubantu bebandla?
3 Yiphi imigoqo ibandla elihlangana layo ekuhlanganisweni kwabatsha labantwana, njalo ingalungisiswa njani?
4 Ukufundisa kungasiza njani ekuqiniseni ukholo lasekuhlanganyeleni labatsha kubazalwane ebandleni?
5 Sikhangela kuMathewu 19:14. Ukuthi “Ngokuba umbuso wezulu ungowabanje” kutshoni nxa sikhangela abantu bebandla lakho?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LAMBILI
ISIHLOKO: Ubumeli Obuqondiswa Yinjongo
Isifundo: uJohane 3: 16

Isingeniso

Injongo ingaqedisiswa njengesizatho sokubana kungani ulutho lusenziwa kumbe lukhona. Ngokunjalo, njengabameli bakaJesu, ubumeli bethu bumele buqondiswe yinjongo. Kubo bonke abantu abasemhlabeni, kungani uNkulunkulu ekhethe thina uqobo lwethu?. Ukuswela isizatho sokubana kungani siphila kuyingozi kakhulu kulo umsebenzi womusa. Ngeke sihambe singela sizatho ngoba Yena owasidalayo wasibiza elenjongo.

Ukungena emfolweni kaNkulunkulu owenjongo

Ugwalo lukaGenesise lusitshela ukuthi uNkulunkulu edala umhlaba, wayelesizatho sokuthi uthele izithelo njalo wale umanyane loMdali. Emehlweni kaNkulunkulu, indaloyonke yayinhle {Genesise 1: 31} UNkulunkulu wakuthanda akudalayo njalo phezu kwakho konke, owesilisa lowesifazana badalwa ngomfanekiso wakhe. Umahluko phakathi kwendalo yonke kanye labantu yikuthi abantu bathwele umfanekiso kanye lomfuziselo kaNkulunklulu {Genesise 1: 26-28}

Kunganjengendalo yonke, umuntu wanikezwa umlandu wokunanzelela okudaliweyo {Genesise 1: 28}. Ngakhoke lokhu kudinga ubuqotho emuntwini ukuze anelise ukugcina kakuhle okudaliweyo.

Kodwa-ke, ngemva kokuba uNkulunkulu esedale umhlaba, ingcazelo yebhayibhili isuka ibisiguquka ngokuwa komuntu emuseni kaNkulunkulu ngokonela uMdali. Kulokuthanda lokulalela uNkulunkulu, umuntu kazange amlalele uNkulunkulu, okwadala ukwahlukana phakathi komuntu kuNkulunkulu.

UNkulunkulu akazange athande ukuba amlahle umuntu kokuphela ngakho kuJohane 3: 16 sibona uhlelo lukaNkulunkulu lwensindiso lubekwa mgceke kithi sonke. “uThixo walithanda iLizwe kangaka waze wanikela ngeNdodana yakhe eyodwa ukuba ubani lobani okholwa kuyo angabhubhi kodwa abe lokuphila okulaphakade”.

Uhlelo lwensindiso kaNkulunkulu lusekelwa luthando lwakhe olungapheliyo. Ngakho, ummeli kumele atshumayele uTHANDO izikhathi zonke. Ukumela uNkulunkulu ebantwini kungelathando yikungaqedisisi injongo kaNkulunkulu. Kungenani lezono zethu, uNkulunkulu lokhu emthanda umuntu.

Uhlelo lukaNkulunkulu lunanzeleleka ngothando lwakhe kuKristu Jesu. Ngokunjalo ke, abameli abangatshumayeli uthando lukaNkulunkulu kabayisibo abameli beqiniso bakaKristu.

Umnakano

1 Omunye lomunye akachaze injongo yakhe emhlabeni. Kungani ukhona?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANTATHU
ISIHLOKO: Abameli Ngabagoli Babantu
Isifundo: uMathewu 4: 18- 20

Isingeniso

Namuhla sizakhangela lokhu okunye kwalokho okwamiselwa abameli bakaKristu. Babizelwa ukuba ngabagoli babantu. Kulomahluko phakathi komgoli wenhlanzi lomgoli wabantu. Umgoli wenhlanzi yilowo omsebenzi wakhe usekugoleni inhlanzi, kukanti umgoli wabantu umsebenzi wakhe ngowokuguqulela abantu elizweni lokukhanya besuka elizweni lobumnyama. Kodwa, konke lokhu kokubili akulula njengokucabanga kwabantu ngoba kudinga ulwazi olujulileyo uma okwenzayo efuna ukuphumelela. Yikho- ke kufanele ukuba abakubekelweyo badlule ekufundisweni okuthize. Okunye okukhangelelweyo ukuze umgoli wenhlanzi aphumelele yikubekezela, isibindi, lokunanzelela. Lezizinto ezibaliweyo ziyadingeka njalo endimeni yokugolwa kwabantu.

Kusifundo esikhangelane laso, sihlangana lokubizwa kwabafundi bakuqala. Ngokomsebenzi amadoda lawa babengabagoli benhlanzi kodwa uJesu wabatshela ukuba batshiye konke ukuze babe ngabagoli babantu. Kungasenani, iloba babekufundele ukugola inhlanzi babedinga olunye ulwazi lokugola abantu, yikho uJesu wathi, “Wozani, lingilandele ngizalenza abagoli babantu…”Kumadoda lawa, ukulandela uJesu kwakuyindlela yokufunda ngoba befanele ukufunda kuye ukuba kwenziwa njani. Kwakumele bafunde izinto ezidingakalayo ukuze baphumelele ukubisa abantu kumbe ukubagola emhlabeni. Babedinga njalo elinye izinga lokubekezela eledlula ababelalo bengabagoli benhlanzi. Kungenxa yokuthi umsebenzi abasebengena kuwo wawungelula. Ngoba kulomsebenzi kakulasiqiniseko sokuphumelela, kunjalo lakulesisikhathi. Kumele sigole abantu emhlabeni ngendlela kaJesu. Kodwa ukuze lokhu kuphumelele kumele simlamdele, sifunde kuye njalo sihlonyiswele lenkonzo.

Umnakano

1 Kasibuyele sihlolisise indlela esizisebenzisayo ukuvangela. Zingabe ziyasebenza na?
2 Singazenza zibengcono kanjani indlela zakhona ukuze sihlale silodumo kulesisikhathi?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANE
ISIHLOKO: Ibandla elijonge umsebenzi lizonda ukwehlukana
Isifundo: 1 KwabaseKorinte 1: 10 – 17

Isingeniso

Ibandla elijonge umsebenzi yileli elilelihlo lokufinyelela libuthelela ndawonye, ukuze kugcwaliseke umbuso kaNkulunkulu kukho konke okwenziwayo. Likwenza lokhu lisekelwa ngumlayezo omkhulu kaJesu oku {Mathewu 28: 16- 20}. Kodwa-ke, ukuze lokhu kugcwaliseke, lelobandla kumele libe lingelibambeneyo. Kulomutsho ojwayelekileyo othi wona, “Uma sibambene siyama, kodwa uma sehlukene siyawa”. Kuliqiniso ukuthi uma sibambene kunengi esikuzuzayo.

Uma sifunda incwadi kaPhawuli ku 1 KwabaseKorinte 1: 10 -17 sihlangana lomumo ongamuhle kubandla leli, owawulakho ukuphazamisa ukuphumelela komsebenzi. Ibandla leli lalingasamanyananga ngenxa yokwahlukana ngendaba zokukhonza, indaba zamaqembu qembu kanye lezipho zikaMoya kwaphose kwalidiliza leli bandla. Abantu baka Chloe bamtshela uPhawuli ukuthi abantu ababangela ukwehlukana kwebandla yilabo abazithi bona ngabeqembu labatshumayeli abathize kukanti umsebenzi womtshumayeli ngowokubisa abantu kuKristu, hatshi kuye kumbe okodumo lwakhe. Lapha sibona abanye abatshumayeli besithi bona ngabakalowo owababhaphathizayo kukanti ubhaphathizo kalusilo lombaphathizi kodwa ngolukaKristu.

UPhawuli wahle waphanga wangenela ukuqondisa ibandla leli. Akulamuntu ebandleni okumele abe nguye omqoka kuphela uJesu Kristu onguye umnikazi womsebenzi. Sibizelwe ukuba simanyane kuKristu uma sifuna ukuzwakala emsebenzini webandla. Kulokuba sithathe icele lalabo esingabacabangela ukuthi balamandla kukho konke okuphathelane lempilo thina sifanele ukuthatha icele lentando kaNkulunkulu. Sesike sabona izikhathi lapho abantu abanengi bathatha amacele abanye abantu ebandleni, abafundisi kanye labanye bonke.

Kulabanye abantu abazinikela kungabe kukomunye umfundisi kuthi lanxa lowomfundisi esesuka kuSekethi yonaleyo izipho zabo lokwetshumi bakuhambisa khonangale kuye lowomfundisi besekubulala umsebenzi oyabe ususenziwa ngumfundisi omutsha. Abanye bafika kusibanga sokunyeya umfundisi omutsha kulowo mfundisi oyabe esesukile. Lababafundisi basuke kuSekethi kuphela ngokusephepheni kodwa baqhubeka besebenza kuSekethi abayabe sebesuke kuyo, kungabe ngokuvakatshela amalunga aleyo Sekethi ngensitha, kumbe ukubanxusa kuSekethi yakhe umfundisi omutsha engakwazi. Umsebenzi kaNkulunkulu uyafa owabantu uphumelela. Isicino sakho konke lokhu yikulwa lokwehlukana besekubumba amaqembu qembu abantu abahlukeneyo. Abazalwane akumelanga bathathe amacele abafundisi, kukanti labafundisi akumelanga benze ngokunjalo ebantwini. Sonke singabakaKristu, yena nguye umgogodla. Siyaphumelela ngokwedlulisileyo uma sibambene njengemuli yinye ekaNkulunkulu.

Umnakano

1 Kuyini okubangela amanye amalunga ebandla ukuthi bacabange engani bona bakhulu ukwedlula abanye; labanye labo becabanga ukuthi bangaphansi kwabanye?
2 Singakuqeda njani ukwehlukana phakathi kwebandla?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANHLANU
ISIHLOKO: Ukukhuleka kuqakathekile ekuphumeleleni komsebenzi
Isifundo: uExodusi 32: 7- 14

Isingeniso

Ukumela kutsho ukulamula amaqembu amabili. Njalo kuyikukhulumela omunye. Lokhu kwenziwa yikunanzelela ukuqamuka kobudlelwano phakathi kwamaqembu amabili. Ngakho, ngenxa yokufuna ukuthi ubudlelwano bulungisiswe, umlamuli uyema esikhaleni ekhulumela olecala ukuthi emukelwe ebudlelwaneni bobungane. Lakho kunjalo ngabameli bakaKristu. Bangabalamuli.

Kusifundo esingaso sitshengiswa indaba yokuhlamuka kuka Israyeli phansi kwentaba beholelwa ngu Aaron.UMose wayeqede isikhathi eside esentabeni loNkulunkulu. Abantu bamncenga uAaron balahla uMose kanye loNkulunkulu njengomkhokheli wabo. Babona kufanele ukuba bakhangele esithombeni segolide. Ukwenza kwabo lokhu kakuzange kumhambele kuhle uNkulunkulu owacina esebethusela ngokuqeda isizwe sonke emhlabeni.

Ngokuzwa ukuthi uNkulunkulu ufuna ukwenzani, uMose wema esikhaleni endaweni yabantu wakhuluma loNkulunkulu ukuba abazwele usizi abantu bakhe. Kwakungelani lokuthi abantu laba babemhlupha kanjani, lokuthi uNkulunkulu wayethembise ukubusisa yena yedwa. uMose waqedisisa ukuba umsebenzi uNkulunkulu abewubeke emahlombe akhe wawungesiwo wakhe yedwa, kodwa owakhe kanye labantwana bakoIsrayeli bonke ekwehlulekeni kwabo. Wabamela abakwabo lakanye waphumelela,

Kufana lakithi. Ukuze siphumelele ekwenzeni lumsebenzi uKristu awubeke phezu kwethu njengabameli, kufanele sikhulise isiko lokunxusela abanye bethu esikhonza labo kungelani lokwehluleka kwabo. Akufanelanga sibafisele okubi.

Umnakano

1 Kwezinye izikhathi abantu esisebenza labo benza ukuthi izinto zibenzima kithi lakulowu umsebenzi. Singafana njani loMose owayephakathi kwabantu bakoIsrayeli ababelohlupho?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LESITHUPHA
ISIHLOKO: Gcina umlilo uvutha
Isifundo: Levithikhasi 6: 12- 13

Isingeniso

Ukungaguquguquki kuchazwa njengokungaziphikisi. Lokhu ngokunye okukhangelelwe ukuba umeli kaKristu abeyikho njengabathungameli bomsebenzi. Bafanele ukuba ngabantu abangaguqukiyo kukho konke okuhle abakwenzayo embusweni. Ukungaguquki kuhlangothi lwabameli kukhokhelela ekuthembekeni.

Kusifundo esilaso sihlangana leziyalo ezanikezwa uMose nguNkukunkulu ukuthi azidlulisele kuAaron kanye lamadodana akhe ababezakuba ngabaPrista. Lezi ziyalo zazilokwenza leminikelo yokutshiswa. Kunengi okukhulunywa nguNkulunkulu mayelana lokugqoka lokwembula koMprista, lokuthi zonke izitsha ezilokwenza le-altare kumele ziphathwe kanjani lokunenginengi. Kodwa-ke, okumqoka kulezo ziyalo yikuthi konke lokhu kumele kwenziwe umlilo ose-altareni uvutha. Kulokuphindaphinda kulomutsho, “Umlilo ose-altareni kumele uhlale ubhebha”.

Ibandla lakulezinsuku lidinga abaqhubi bomsebenzi abangaguquguqukiyo ekwenzeni okuhle. Umlilo weVangeli kumele ugcinwe ubhebha. Akumelanga uvunyelwe ukucitsha. Lokhu kutsho ukuthi akumelanga sibe labazalwane abathi sebenze okunengi ngesikhathi sabo, manje sebenikele imisebenzi yabo kwabanye. Uma sisaphefumula, akumelanga siyekele ukwenza okuhle.

Umnakano

1 Zingaba yini izizatho ezenza umlilo weVangeli ucitshe kumaKristu amanengi?
2 Singenzanjani ukuze sigcine umlilo uvutha?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LASIKHOMBISA
Isihloko: Ukuthandaza Okuqotho
Isifundo: Jeremiya 33:3

Isingeniso

Ukuthandaza, yikukhulumisana loNkulunkulu. Ngamanye amazwi, singathi kuyikuxoxisana loNkulunkulu. Othandazayo uyakhuluma uNkulunkulu elalele. Ukuthandaza okupheleleyo kudinga ukuthi umuntu abe lamasu. Ukukhulumisana lomuntu ongaphenduliyo akusikho ukukhuluma. Ekukhulekeni siyathandaza kuNkulunkulu elalele, njalo impendulo uyasipha simlalele. Njengalokhu kwesinye isikhathi siphuza ukuthola impendulo emuntwini, kwesinye isikhathi impendulo evela kuNkulunkulu ingathatha isikhathi. Kodwa okusalayo yikuthi uNkulunkulu uyaphendula imithandazo yethu, okwenza umkhuleko upheleliswe.

Kumbhalo esiwuphiweyo, sinanzelela ukuthi uNkulunkulu usifundisa ngokuthandaza. UNkulunkulu usipha isifundo sokuthi umthandazo uyikuxoxisana. Uthi, “Ngibiza” Lapha usiphawulela ukuthi sazi lapho esiqondisa khona imikhuleko yethu. Uthi yena, “uzakuphendula”. UNkulunkulu uyaphendula imithandazo yethu ngoba uyasizwa lapho sikhuleka. Wamtshela okufanayo uMose eseMidiyani. Wathi yena, “….ngizwile ukukhala kwabo…” (Eksodusi 3:7). UNkulunkulu kapheleli ekuphenduleni ngamazwi kuphela, kodwa uyedlula lapho. Uthi yena, “ngizakutshengisa…..”. ekumtshengiseni kwakhe kulezinto ezibambekayo. Lokhu kusibonisa ukuthi uNkulunkulu ngempela uyaphendula imithandazo yethu.

Ibandla elingakhulekiyo liyasilela ukwambulelwa lokwamukela izinto ezibambekayo, ezivela kuNkulunkulu. Ngokufanayo, umkhonzi ongakhulekiyo kambulelwa imfihlakalo yezulu. Kalakho ukwamkeliswa into zakoMoya. Akalabo ubudlelwano loNkulunkulu, kusobala ukuthi kalakho ukwamkeliswa okuvela kuNkulunkulu.

Umnakano

1 Ukhuleka kangaki, kumbe nxa kutheni?
2 Kukuthatha isikhathi esinganani ukuthi wamukele impendulo ngemva kokukhuleka?
3 Yiziphi izinto ezenqabela ukukhuleka okupheleleyo?
4 Yikuphi okumele sikwenze sisamelele impendulo kuNkulunkulu?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LASITSHIYAGALOMBILI
Isihloko: Ukukhonza LokuVangela Kuhamba Ndawonye
Isifundo: Mathewu 28:16-18

Isingeniso

Umsebenzi webandla likaNkulunkulu udinga abantu abazi iNkosi. Akuvumi ukuthi umsebenzi womusa ukhokhelwe ngabantu abangazi uKristu. Kanengi umsebenzi weNkosi kawuhambi ngenxa yokuthi ukhokhelwa ngabantu abangela budlelwano leNkosi. Umsebenzi wokuvangela ngowabantu bonke njalo uqondana lomuntu wonke, kodwa kuhle sizwisise ukuthi lapha sitsho kuphela bonke abamaziyo uKristu. Abangamaziyo labangambonanga bangeke bamsebenzele ngeqiniso.

Isifundo esivela kuMathewu, sichaza ngesehlakalo esenzakala entabeni, eGalile. Abafundi abalitshumi lanye bahamba njengokulayelwa kwabo ngomama abaya ethuneni ngosuku lovuko. UMathewu ukuveza obala ukuthi sebehlangene loJesu bamkhonza. Ngemva kokumkhonza bathunywa emsebenzini wokuya vangela. Lokhu kusitshengisa izinto ezintathu ezisemqoka: ukubona, ukukhonza, lokuphuma.

Umuntu angeke akwazi ukukhonza uJesu engamazi. Abantu bengeke bathi bayamkhonza uJesu bona bengavumi ukuthunywa nguye. Njengabameli bakaKristu, abamaziyo labamkhonzayo uJesu, kumele siphume sihambise indaba ezinhle kumhlaba wonke, sizenze abafundi indawo zonke.

Umnakano

1 Yiziphi izinto ezibambekayo ezibonisa ukuthi abantu bayamazi uJesu, lokuthi bayamkhonza?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LESITSHIYAGALOLUNYE
Isihloko: Ukuphathisa kumsebenzi kaNkulunkulu ngokubuthelela imfanelo
Isifundo: Zaga 11:25

Isingeniso

Lapha sikhuluma ngendlela ezingenziwa ekubutheleleni imfanelo zokuhambisa umsebenzi weNkosi sikhulisa ibandla. Ehambweni lwethu lokukholwa, indingakalo- kungaba yisikhathi, izipho esizalwa lazo, kumbe inotho – akusizo zinto ezikhangelwayo kuphela, kodwa kuyizipho esiziphiwe nguNkulunkulu okufanele zisetshenziswe ngenhlakanipho. Lapha sikhangela isihloko sendaba, asikhumbuleni amazwi atholakala kuZaga 11:25, “Umuntu ophayo uyaphumelela, uvuselela abanye laye uzakuvuselelwa”. Aluba izidingeko zibuthelelwa ngendlela emangalisayo, kuyaqinisa indawo zethu lokuthuthukisa amabandla ethu.

Ukuzwisisa ngokubuthelela imfanelo

Ukubuthelela imfanelo ebandleni, kugoqela ukunanzelela lokusetshenziswa kwezidingo – ezigoqela imali, isikhathi osipha emsebenzini weNkosi kanye lokupha impahla esilayo, lokupha ubungcitshi bethu emisebenzini ethile, siphakamisa umsebenzi weNkosi. Ibandla kufanele libambe ndawonye sisipha esilakho okugcwalisa umsebenzi omkhulu iNkosi esithume wona. Umsebenzi wokubuthelela imfanelo awugxilanga kuphela ekuthuthukiseni izimali; kodwa kudingakala ukuthi abantu babe ngabaphayo njengabagcini bezinto abaziphiwa nguNkulunkulu. Leyi indlela yenza izipho zibe yizikhali emsebenzini weNkosi, lokhu kwenza ibandla lanelise imisebenzi yalo, ngokuphathisa kunswelo zomphakathi, lokhu kuphakamisa ibandla.

Imfundiso yombhalo ngokubuthelela imfanelo

Ibhayibhili lipha indlela ezibalulekileyo ngokusetshenziswa kwemfanelo lokuba ngabagcini. KwabaseKorinte 9:7, uPhawuli uthi, “Omunye lomunye kumele aphe ngokusenhliziyweni yakhe hatshi ngokubanjwa ngamandla, ngoba uNkulunkulu uthanda inhliziyo ephayo”. Lokhu kusikhuthaza ukuthi nxa sisipha siphe ngokusenhliziyweni zethu sithokozile. Umfanekiso wamathalenta kuMathewu 25:14-30, usifundisa ngobugcini obuqotho. Siyakhuthazwa ngokuthi kumele sisebenzise amathalenta ethu njengokuphiwa kwethu nguNkulunkulu, singawafihli ngokwesaba kumbe ngobutshapha. Imibhalo leyi isifundisa ngokuqakatheka kokubuthelela imfanelo okuyingxenye yemfundiso yeBhayibhili mayelana lokupha langokuba ngabagcini emsebenzini weNkosi.

Izindlela eziqakathekileyo ekubutheleleni imfanelo zomsebenzi weNkosi

Ukubuthelela imfanelo kudinga ukuhleleka lokusebenza ndawonye lomphakathi. Kuqakathekile ukuthi ibandla laziswe ngombono lokuthi imfanelo edingwayo izasebenza kanjani. Uma umsebenzi ophathelane lezimali usenziwa ngokwamkelekayo, kunika abantu ithemba njalo bayapha bekhululekile. Abantu abakhuthazwe ngendlela ezitshiyeneyo hatshi imali kuphela, kodwa bangapha ulwazi lwabo ukuthuthukisa ibandla kugoqela lesikhathi sabo. Ibandla kumele likhuthazwe ngokupha ngezikhathi zonke iminikelo yabo lokwetshumi, lokupha ngendlela yakhathesi yemoyeni. Imikhosi yokukhulisa isikhwama layo engenziwa iyancedisa. Okuqakathekileyo yikuthi ibandla lonke liphatheke emsebenzini onjalo.

Okubambekayo ngokukhula kwebandla

Ukubuthelelwa kwemfanelo aluba kwenziwe kuhle kulakho ukukhulisa ibandla ngendlela emangalisayo. Ibandla libalakho ukuthi lifinyelele ukuhambela abantu ngomsebenzi weNkosi, lokulungisa izakhiwo, lokuncedisa imikhankaso yokukhulisa isikhwama ezigabeni lokuphumelelisa inhlelo zonke eziphathelane lebandla. Leyi imisebenzi ilakho ukukhulisa ibandla ngendlela emangalisayo labantu bayabuya ngobunengi. Lapha abantu besipha emsebenzini kaNkulunkulu, abazalwane bayakhula emoyeni lekholweni lwabo. Ngokubuthelelwa langokusetshenziswa kwemfanelo, ibandla liyakhula njalo lensika zalo ziyaqiniswa, ibandla liyakhula emoyeni lenani lalo liyakhula.

Isiphetho lemibuzo yokuxoxisana

Ngamafitshane, ukubuthelelwa kwezimfanelo kuyindlela eqakathekileyo ekukhuliseni ibandla. Lowu umsebenzi wedlula umkhankaso wokubuthelela izimali; ngoba lapha sakha umkhuba wokupha lobugcini, konke kwakhelwe kumfundiso yebhayibhili. Lapho sesibuthelele imfanelo eqondana lombuso kaNkulunkulu, sivula amasango amatsha lamathuba okuqhubekisela phambili umsebenzi weNkosi. Asiboneni ukuthi singasebenzisa kanjani lezi indlela ezibalisiweyo emabandleni ethu.

Asixoxeni ngemibuzo elandelayo:

Umnakano

1 Ibandla lakho lingenza kanjani ukuthi abantu balikholwe ekusebenziseni imfanelo zebandla okugoqela izimali?
2 Yiziphi indlela ezingenziwa ebandleni lakho ekukhuthazeni abantu umkhuba wokupha?
3 Sifundo bani esisithola kumfanekiso wamathalenta (Matewu 25:14-30)? Isifundo lesi sikhuthaza ziphi indlela zokubuthelela imfanelo zomsebenzi webandla?
4 Singenza kanjani njengebandla ukukhuthaza abantu bazi ukuthi ukupha kuyizindlela ezitshiyeneyo (umuntu uyapha isikhathi sakhe, ungapha ulwazi lwakho ngomsebenzi othile, ungapha imali).
5 Indlela zokubuthelela imfanelo zebandla zingakha kanjani ubudlelwano lokuzinikela kwamalunga ebandla?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMATHATHU
Isihloko: Ukuphathisa ibandla ngokusebenza kwezipho zikaMoya phakathi kwabazalwane njengendlela yokukhulisa ibandla.
Isifundo: 1 Korinte 12:4-12

Isingeniso

Siyalemukela kuhambo lokuhlonyiswa emsebenzini weNkosi. Kambe sewake wananzelela ukuthi izipho zethu esizalwa lazo zingawuphakamisa umsebenzi weNkosi? Ebhayibhilini sifunda kabanzi ngezipho zikaMoya ekwakheni umzimba kaKristu, kusitsho ibandla lakhe. U 1 Korinte 12:7 uthi, “komunye lomunye isipho sikaMoya siphiwe ngesihle”. Sizahlolisisa sibone ukuthi lezi zipho zingasetshenziswa kanjani ekuthuthukiseni izigaba lamabandla ethu.

Ukuqedisisa ngezipho zikaMoya

Izipho zikaMoya ziphiwa abantu njengamandla okukhulisa lokubusisa ibandla likaNkulunkulu. Izipho zikaMoya zigoqela ukufundisa, ukusilisa, ukuprofitha kanye lobukhokheli, ukonga lezinye ezinengi izipho ezitshiyeneyo. Izipho azibekelwanga ukuthi abantu baziphakamise kodwa zenzelwe ukuhlomisa umzimba weNkosi kusitsho ibandla lakhe. AbaseRoma 12:6-8, isikhuthaza ngokuthi izipho kumele sizisebenzise njengokukholwa kwethu. Kufanele sizwisise njengebandla ukuthi kasiphiwanga okufananayo njengokutshiyana kwazo izipho. Isipho sinye ngasiye siphiwe kumzalwane ukuphakamisa ibandla lika Kristu.

Imibhalo elandisa ngokusetshenziswa kwezipho zikaMoya

ITestamente eLitsha, ikakhulu kuncwadi zika Phawuli, kuyagcizelelwa ngokusetshenziswa kwezipho zika Moya. 1 Korinte 12:4-11, ilandisa ngezipho ezitshiyeneyo eziphiwa nguMoya Oyingcwele. AbaseFesu 4:11-12 ichaza kanje, “UKristu wapha abapostoli, abaphorofitha, abavangeli, abafundisi lamatitshala ukubahlomisa emsebenzini webandla ukuze umzimba weNkosi uhlonyiswe”. Imibhalo yomibili isifundisa ngokuthi izipho zika Moya zenzelwe ukuqinisa ibandla lika Kristu lokulikhulisa kunani labantu.

Ukukhulisa ibandla sisebenzisa izipho zika Moya

Ukusebenzisa izipho zika Moya kungaba licebo elihle ekukhuliseni ibandla lika Nkulunkulu. Aluba abantu besebenzisa izipho zika Moya, ibandla liba lamandla lokukhudumala kubalandeli balo. Ukufundisa lokutshumayela kwakha ukholo ebantwini. Isipho sokwelapha siletha ukukhululwa kwemphefumulo lokwelatshwa ezifeni ezitshiyeneyo. Njalo isipho sobukhokheli senza umsebenzi webandla uhambe ngendlela.

Lokhu kwenza ibandla lamkeleke kubantu abangaphandle. Njalo ibandla liba lamandla amangalisayo, ngoba litshumayela uJesu ophilayo.

Inkuthazo ekusebenziseni izipho zika Moya

Ukuze sanelise ukukhuthaza kokusetshenziswa kwezipho, amabandla kumele aqalise ukunanzelela abantu abaphiweyo lezo zipho. Ngemfundiso ezingenziwa silakho ukuthi sikhuthaze ukuthi abalezipho bazisebenzise bekhululekile. Abakhokheli kumele bafike esigabeni sokunanzelela abantu abaphiwe izipho ezitshiyeneyo. Njalo kumele babone ukuthi izipho zisetshenziswa kumathuba aqondileyo ebandleni. Uma singafundisa ngezipho zika Moya izikhathi zonke kulakho ukuthi kuncedise ekutheni abazalwane bamukele ukusebenza kwezipho. Kuqakathekile ukuthi amalungu amadala ebandleni aphe imfundiso lokuqondisa labo abayabe befisa ukusebenzisa izipho zabo phakathi kwebandla.

Isiphetho

Ekusebenziseni izipho zika Moya ngokugcweleyo ibandla lilakho ukukhula ngendlela emangalisayo. Ngokwamukela ukusebenza kwezipho zika Moya emabandleni ethu sivula iminyango yokwakha ibandla elilamandla amangalisayo. Lolu luhambo lokuhlolisisa sisebenza ndawonye, njalo ukusebenza kwelunga ngelunga kuqinisa umzimba kaKristu. Asiqhubekeni sicabanga njalo sixoxisana ngokuqakatheka kwezipho zika Moya, langokuthi zinga setshenziswa kanjani phakathi kwamabandla ethu.

Umnakano

1 Yiziphi izipho ozinanzelela kuwe, lakwamanye amalungu ebandla njalo zingasetshenziswa kanjani ekukhuliseni ibandla?
2 Ibandla lakho lingenza kanjani ukuthi izipho zika Moya zisetshenziswe ebandleni?
3 Akuhlolisise ukuthi 1 Korinte 12: 4-11 umumetheni. Ibandla lakho lingafunda ziphi izinto sikhangela isifundo sokusetshenziswa kwezipho zika Moya?
4 Buzima bani ibandla elingahlangana labo ekusetshenzisweni kwezipho zika Moya, njalo kuyini okungenziwa ukwenqabela lobu buzima?
5 Ukunanzelela lokusebenzisa izipho zika Moya ngokutshiyana kwazo kungalenza kanjani ibandla ukuthi libambane njalo likhule?

^ back to top of page ^

USUKU LWAMATSHUMI AMATHATHU LANYE
Isihloko: UJehova Ukufikise Lapha: Umbonge!
Isifundo: Deteronomi 26:1-11

Isingeniso

Isikhathi semvuselelo ngoNtulikazi yisikhathi sokuhlonipha uNkulunkulu ngokunikela okwemsebenzi yethu yezandla. Yisikhathi esikhangela lapho iNkosi esuke khona lathi kwaze kwaba manje, sinanzelela lezinto ezinhle asenzele zona. Ingxoxo elandelayo isikhuthaza ukuthi singenzi angani akukho esikwenzelwe yiNkosi. Kumele sitshengise ukuthi kukhona okubambekayo uNkulunkulu asenzele khona. Zinengi izinto ezifakaza ukuthi uJehova usisuse kweliye ibanga wasitshiya kwelinye.

Esikufundayo embhalweni ophiweyo

Umlobi kuDeteronomi usivezela ngesehlakalo esehlela amaIsrayeli besenkangala ohambweni lwabo lokuya eKhenani. Bayaxwayiswa nguNkulunkulu izinto okumele bazenze nxa sebefikile ezweni lesithembiso. Kumele bakhangele emuva bakhumbule isimanga iNkosi eyabenzela sona ibasusa emlonyeni wesitha. Eqinisweni eGibhithe babe ngela ndawo eqondana labo ukuba balime. Lakanjalo enkangala babe ngelayo indawo yokulima. Kodwa bayathenjiswa ukuba eKhenani bazathola indawo lapho abazalima khona bathole isivuno esihle. Bayafundiswa ukuthi lapho sebelimile bavuna, kumele bafake ingxenye yesivuno sabo emabhasikitini bahambise endaweni yeNkosi lapho okusebenzela khona uMprista. UmIsrayeli munye ngamunye uyakhuthazwa ukuthi ahambise ibhayisikiti lakhe esipha ubufakazi obulandelayo:

1 Okhokho babo babele mbali ebuhlungu. Isizwe sabo sasisincinyane njalo singelamandla.
2 Isitha sasizakala ngokuswela amandla kwabo sabancindezela.
3 UJehova akasitshiyana sisodwa lakhona sasigqilazwa. Wezwa ukukhala kwethu wasihlenga.
4 Sengifikile endaweni lapho iNkosi eyangithembisa khona labokhokho bami. UJehova nguye ongifikise lapho esengikhona.
5 Kule indawo, angizange ngisebenzele ize. Ngomsebenzi wezandla zami, kukhona engikutholileyo okubiza igama lami.

Kuyini okumele sikwenze?

Lapho sikhangela ukuxoxisana kukaNkulunkulu labantu bakhe, uIsrayeli, sibona uNkulunkulu etshengisa ukukhathazeka ngokuthi abantu bakhe bazalibala lokhu abenzele khona. Wayehlezi ebakhumbuza ngomusa abenzela wona besase Gibhithe. UNkulunkulu owayekhathazeka ngokuthi bangalibali ngalokhu abenzela khona eGibhithe lokhe enguye lalamuhla usikhumbuza ukuthi singalibali konke okuhle asenzele khona lathi. Esilakho lamuhla ematafuleni akumelanga kusenze silibale ukuthi kulesikhathi lapho esasingela lutho. Ngokunjalo kufanele njalo kuqakathekile ukuthi iNkosi yethu siyibonge ngesivuno.

Umnakano

1 Ngalesi isikhathi omunye lomunye kafakaze lapho iNkosi emsuse khona. Nxa sikhangela emuva kuyini esikubonayo kulolu hambo lwempilo?
2 Kuyini esikwenzayo ngomusa weNkosi empilweni zethu

^ back to top of page ^